ARMASTUSE MÄRK

Avaldatud 9.1.2015, rubriik Päeva sõna

Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb: „Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib! Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab.” Kiri heebrealastele 12:5, 6

Tunnen mõnda inimest, kes on teatanud, et on kogu Piiblist kokku lugenud üle 60 loo, kus Jumal on inimesi karistanud. Pole ime, et Saatana valel – Jumal on keegi, keda karta – on tõmmet. Pealegi, kes tahab, et teda niisugune Jumal valiks! Ehk peame veidi pikemalt peatuma tänasel tekstil: „Keda Issand armastab, seda ta karistab.”

Karenit ja mind on õnnistatud kahe toreda lapse, Kirki ja Kristiniga. Mäletan, et kui nad olid väikesed, põlvitasin nende ette ja selgitasin otse nende suurtesse silmadesse vaadates meie maja ees oleval sõiduteel mängimise ohte. „Auto tuleb teed pidi ja põmaki!” Niisugune oli meie väikese kuningriigi seadus – maantee on meie piiridest väljaspool.

Kuid juba mõni minut pärast neid õpetussõnu mängis Kirk keelatud sõidutee keskel. Mida pidi isa tegema? Ma kiirustasin välja, haarasin oma pojal kindlalt käest, tõin ta maja juurde ja olles halastaja ja armuline isa, selgitasin uuesti, et sõidutee on piiridest väljaspool. „Kas sa said aru?” Ta noogutas pead täielikus nõusolekus.

Ent mõni minut hiljem oli ta jälle seal, mängis keset teed. Kuigi ma olin ikka halastaja ja armuline isa, võin kinnitada, et seekord oli lool veidi teistsugune lõpp. Näitamaks pojale oma armastust, kütsin ühe tema kehaosa kuumaks, et tõde saaks ühes tema teises kehaosas tulipunaselt selgeks! Miks? Vanemad teavad, et kui nad oma last tõeliselt armastavad, on distsipliin ja karistus selle päästva armastuse näitamise lahutamatu osa.

Kas meie jumaliku Vanemaga on asjaolud kuidagi teistmoodi? Loe kõik lood kokku, kui tahad. Piibellik süsteem nihkub, kui tuletame meelde, et Jumal on meie Isa ja et meie oleme Tema lapsed. Ja olles Tema valitud, nagu me kõik oleme, kas on siis nii ebaloomulik mõista, et meie õpetamiseks ja meid määratud saatuse jaoks kujundades lubab Ta kogeda meil mõnda elu valusast reaalsusest? Mitte kogu aeg, isegi mitte enamus ajast, kuid siiski on aegu, mil Tema käsi, mis on meie ümber, juhib meid läbi pimeda oru. (Ps 23) Kui me ainult Tema armastust usaldaksime, kas oleks siis ühtki karistust, mida me ei taluks, nii kaua kui Tema on meiega koos?

Jaga Facebookis