Ei ole eelistatud rahvuslikku seisundit

Ei ole soositud erakonda!

Siin on mõte, mis pani Pauluse-aegsed juudid kulme kergitama. Kas Jumal mitte ei valinud Aabrahami, Iisakit ja Jaakobit? Kas Ta mitte ei valinud Iisraeli kui oma erilise esindusrahva?

See oli nii, kuid see otsus polnud niiöelda tühi tšekk. Vastupidi, Jumal sai Iisraeli õnnistada vaid siis, kui see järgis Tema tahet.

5. Moosese raamatust loeme: “Ja kui sa tõesti kuulad Jehoova, oma Jumala häält ja pead hoolsasti kõiki Tema käske, milled ma täna sulle annan, siis tõstab sind Jehoova, su Jumal, kõrgemaiks kõigist rahvaist maa peal! Ja kõik need õnnistused saavad sulle osaks… Aga kui sa ei kuula Jehoova, oma Jumala häält, ei pea hoolsasti kõiki Tema käske, siis tulevad su peale kõik need needused ja tabavad sind.” (5. Mo. 28, 1-15).

Kahjuks ei võtnud Iisrael kunagi omaks Jumala tingimused, et Ta õnnistaks neid. Selle asemel mõtlesid nad, et nad jäävad Jumala valitud rahvaks olenemata sellest, kuidas nad elavad. Ristija Johannes puudutas väljakutsuvalt seda teemat, kui ta ütles juudi juhtidele, et “Jumal võib neist kividest äratada Aabrahamile lapsi” (Mt 3, 9). Ja Jeesus nuttis juudi liidrite ükskõikse suhtumise pärast Tema töösse (Mt 23, 37-38). Oma teenistuse lõpus rääkis Ta tähendamissõna kurjadest aednikest, mis lõppes hirmsa järeldusega, et “Jumala riik võetakse teilt ära ja antakse sellele rahvale, kes selle vilja kannab.” Juudid mõistsid, et Ta räägib neist (Mt 21, 43-45), kuid nad ei uskunud Teda kunagi tõeliselt. Nad ikka veel arvasid, et nende rahvuse üle ei mõisteta kohut.

Sedasama ideed puudutab Paulus Rooma 2. peatükis. Ta ütleb, et Jumalal ei ole lemmikuid. Issand pakub alati kuningriiki meestele ja naistele vaid omadel tingimustel.

Siin on õppetund koguduse jaoks. Jumal tahab oma rahvast kasutada ja õnnistada. Ta saab seda teha vaid siis, kui nad teevad Tema tahet. Nagu see oli vana Iisraeli rahvaga, ei ole Jumalal ka nüüd lemmikuid.

Lepinguga kaasneb alati “kui…siis…” väljend. Lõpus mõistab Jumal oma koguduse üle kohut lähtuvalt sellest, kas kogudus on kooskõlas Tema soovidega.