Vali iga päev

Mida sagedamini Uut Testamenti loetakse, seda õpetlikumaks see muutub. Selle kaunitest sõnadest ei saa tüdineda, sest need on nagu kallihinnalised vääriskivid. Mida sügavamalt neid uurida, seda uuemaks ja hiilgavamaks muutub neis peegelduv valgus. Mi-da enam uurime Sõna lihtsa, usaldava südamega, seda rohkem mõistame rada, mida mööda peame Jumala paradiisi jõudmiseks käima.

Me saame oma elu Kristuselt Tema Sõna uurides. „Temas oli elu“ – algupärane, iseeneses. Tema oli elu Allikas. Me saame Päästjalt elu, mille Ta võtab taas tagasi. Elu, mille Jumal on meile andnud, tuleb elada võimalikult hästi, sest inimolevustena kujun-dame ise oma saatuse. Me peame valima arukalt kaaslasi, kes so-bivad kõige paremini meie, meie ihu, hinge ja vaimuga tulevase riigi – taevariigi – jaoks. Kaaslasi valides ei tohi me panna end sellisesse mõjusfääri, mis mõjub puhaste ja õigete põhimõtete kujunemisele mingilgi moel ebasoodsalt, sest meil on vaja ise-loomu Kristuse sarnasuse järgi kujundamiseks iga võimalikku abi, mida võime oma suhtlusringkonnast saada.

Kristus ütleb: „Kes võidab, sellel ma lasen istuda koos minuga mu troonile, nagu minagi olen võitnud ning istunud oma Isaga tema troonile“ (Ilm 3:21). On kiusatusi, millega peame silmitsi seisma. Kui me neile järele anname, oleme kaotajad ning üha uuesti kaotust vastu võttes saab harjumuseks teha valesid asju õigete asemel. Niimoodi näitame, et oleme otsustanud ellu ra-kendada pigem Saatana põhimõtteid ja tunnuseid kui Jeesuse Kristuse omi. ...

Kristlane ei vali kiindumuse objektiks seda, kes hülgab oma tegudega Jeesuse Kristuse, kes lööb iga päev Jumala Poja uuesti risti ja häbistab Teda avalikult. Niisugune inimene näitab oma tegude ja sõnadega, et tal ei ole austust Selle suhtes, kes andis oma elu inimkonna elu eest, kannatades nende eest vaesust, kiu-satusi, enesesalgamist ja eneseohverdust. Kristust ei hinnatud ega mõistetud terve elu jooksul, seda ei teinud isegi Tema enda pere-konna liikmed.

Saatan sisendas pidevalt Tema vendadele, Joosepi poegadele, kriitikameelt Selle suhtes, kes tundus neist nii erinev olevat. Kris-tus keeldus igast nõudmisest kurja teha, sest Ta ei lasknud end veenda eksima ega kõige tühisemaltki kõrvale kalduma sellest, mis on kirjutatud. Ta talletas Pühakirja oma südames ja mõistu-ses. Ta noomis harva nende käitumist, kuid alati oli Tal neile öelda sõna Jumalalt – „kirjutatud on“. – Käsikiri nr 2, 9. veeb-ruar 1896, ilma pealkirjata.