Tundsin üht meest, kes oli kord võitnud autoralli, ja tal olid selle tõestamiseks armid! Mitte et tal oma loo jutustamiseks arme vaja läinuks. Astu tema kaheksanda korruse sviiti, mis kõrgub linna kohal, ja sa näed seinatäit eredavärvilisi fotosid, mis on tabanud tema kiirete autode toreduse ja ilu. Siis näed sa tema võidusõidumasinate läikivaid koopiaid ja mudeleid, mis on riiulitele välja pandud. Vaata klaasi taha ja sa näed tema lintide, karikate ja trofeede kogu. See on (enamikul kordadest) võitja vitriin.
Kui sa paned kokku oma vitriini, on sul midagi, mida sa tahad maailmaga jagada. Seepärast ongi vitriinid midagi enamat kui lihtsad kogud – need jutustavad sageli loo selle väljapaneku koostajast.
See on Moosese 5. Moosese raamatus toodud hüvastijätukõne mõte. Ta ei meenuta täiskasvanud Iisraeli lastele ikka ja jälle üksnes seda, et Jumal on neid valinud, ta räägib ka korduvalt, miks. Nagu meie tänane tekst näitab, õnnistas Valija valituid eriliselt, et ümbritsev maailm uuriks valitute õnnistusi imetledes Valija kohta. Nii lihtne see ongi.
Kui sa kuuletud tähelepanelikult Jumala seadustele, siis „see on teie tarkus ja teie mõistus rahvaste silmis, kes ütlevad kõiki neid seadusi kuuldes: „See suur rahvas on tõesti tark ja mõistlik rahvas!” Sest kas on teist suurt rahvast, kellele jumalad on nii lähedal nagu Issand, meie Jumal, iga kord kui me teda hüüame?” (5Ms 4:6, 7) Mis liikumine see on, kellel on niisugune Jumal!
Ja sellepärast Jumal kutsubki valitud ja tõstab nad kõrgele tõotusega neid õnnistada, kui nad Teda järgivad. See on vitriini seadus. Kui sa paned vitriini kokku, on sul midagi, mida sa tahad maailmaga jagada. Lõppude lõpuks ei pea vitriinid olema vanad tolmused kollektsioonid. Need demonstreerivad visuaalselt, et nende taga on keegi üsna eriline. Ja nagu välja tuleb, Keegi väga eriline, kui rääkida valitute jumalikust liikumisest.