Sool sarnaneb pärmiga selle poolest, et ta suudab tungida läbinisti toidu sisse, millega ta kokku puutub. Nii nagu pärm muudab jahu ja vee segu, millele ta on lisatud, nii suudab lusikatäis soola maitsestada suure potitäie ube. Sool muudab.
Samamoodi on lood kristlase eluga. Selle mõju maitsestab temaga kokkupuutuvate inimeste hoiakuid ja käitumist.
Loomulikult saab mõju olla kas hea või halb. Oliver Wendell Holmes olevat öelnud: „Ma oleksin võib-olla asunud vaimulikutööle, kui teatud vaimulikud, keda ma tundsin, poleks välja näinud ja käitunud nagu ärimehed.“ Ja autor Robert Louis Stevenson kirjutas oma päevikusse, justkui jäädvustaks ta ainulaadset nähtust: „Ma käisin täna kirikus ega olegi masenduses.“
Kristliku mõju sool on pigem positiivne kui negatiivne, see on ülesehitav ja lootustäratav. Kristlase igapäevane elu jätab endast rahu jälje ja õhkkonna ning seda isegi rasketel aegadel. See maitsestab kõike, millega kokku puutub, sest usu läbi on see ühenduses Jumalaga, kes hoolitseb oma laste eest. Kristlane ilmutab Jumala omadusi, sest „Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus “ (G1 5:22, 23). Milline maitseaine mis tahes supile, mis tahes ühiskonnale!
Vahest ongi kristlase mõju peamiseks koostisosaks väljapoole suunatud, siiras armastus. „Kui armastus täidab südame,“ loeme me raamatust „Mõtted õndsakskiitmise mäelt“, „siis voolab see välja teiste inimesteni mitte neilt vastu saadavate teenete pärast, vaid sellepärast, et armastus on käitumist juhtiv põhimõte. Armastus kujundab iseloomu, juhib impulsse, alistab vaenulikkuse ja ülendab tundeid. Selline armastus on sama avar kui universum ja see on kooskõlas inglite armastusega. Südames kalliks peetuna muudab see magusaks kogu inimese elu ja saadab oma õnnistusi välja tervele maailmale. Just armastus on see ja ainult see omadus, mis võib meid muuta maa soolaks“ (lk 38, esiletõste lisatud).
In English