Piibel on kahtlemata raamat, mille üle on vaieldud rohkem kui ükskõik millise teise väljaande üle. Ometi on tegu raamatuga, mida müüakse igal aastal üle 100 miljoni eksemplari. Selle võib leida miljonitest kodudest ja hotellitubadest. Paljude riikide seadused on üles ehitatud piibellikele põhimõtetele. Piibli mõju võib näha paljudes kirjandusteostes, keelelistes väljendites, muusikas ja kunstis. Selle on kirjutanud umbes 1600 aasta jooksul rohkem kui 40 inimest, kellest mõned olid kalamehed ja karjused, teised kuningad, poliitikud ja väejuhid. Nad elasid kolmel erineval kontinendil ja kirjutasid kolmes erinevas keeles. Ometi on nende kirjutised omavahel kooskõlas ja harmoonias ning kõlavad nii, nagu oleks neil kõigil ühine allikas. Selle taga võib olla üksnes jumalik inspiratsioon.
Piiblil on kummaline vägi, mida keegi ei suuda päris täpselt seletada. Üks suuremaid imesid, mida Jumal regulaarselt korda saadab, on elude muutmine. Sõnum, mida see raamat endas kannab, on päästnud inimesi narkootikumide, depressiooni, madala enesehinnangu, kuritegeliku elu ja enesetapumõtete käest ning andnud neile uue elu Kristuses. Miljonid inimesed tunnistavad selle elumuutvast väest ning miljonid on olnud nõus pigem surema kui eitama tõdesid, mis on kirja pandud Piiblisse. Paljud on üritanud Piiblit rünnata ning valitsejad on lasknud Piibleid põletada, lootes, et nii hävib kristlus. Piibel on pidanud taluma rohkem kriitikanooli kui ükskõik milline teine raamat. Prantsuse filosoof Voltaire, skeptik, kes hävitas paljude inimeste usu, kiitles sellega, et sada aastat pärast tema surma ei tea keegi enam Piiblist midagi. Voltaire suri 1728. aastal, kuid ometi pole Piibel veel unustusse vajunud. Iroonilisel kombel kolis Geneva Piibliühing 50 aastat pärast Voltaire’i surma tema endisesse majja ning kasutas tema trükipresse, et trükkida tuhandeid Piibleid.
Jumal, aitäh Sõna eest – et see on läbi aegade ja inimeste püsima jäänud. Luba, et see jääks püsima ka meie elus.
Liisi Rohtsalu