Mõelda vaid, et Roomas elavad usklikud polnud mitte ainult kutsutud, vaid neid kutsuti „pühadeks”!
Mis sul pähe tuleb, kui kuuled sõna „püha”? Eriline isik? Ema Teresa? Inimesed, kes on surnud oma usu eest? Kristliku usu kangelased nagu Peetrus ja Paulus?
Piibli vastused on hoopis teistsugused. Sõna põhitähendus on „eraldatud”. Idee on selles, et kristlased on eraldatud Jumala poolt. See sõna kreeka keeles tähendab samuti „püha”. Seega püha tähendab kedagi, kelle Jumal on eraldanud olema püha.
„Püha” tuleneb samast tüvest, millest „pühitseminegi”, mis tähendab samuti eraldamist pühaks otstarbeks. Vanas Testamendis Jumal pühitses, pühendas ning eraldas looduse pühapaiga, Saalomoni templi, leviidid ning preestriseisuse Tema pühaks otstarbeks. Looja ütles samuti Moosesele, et Ta „pühitses” kogu Iisraeli rahva Temale (2Ms 19:10). Seega oli juudi rahvas Jumala Vana Testamendi pühad.
Uus Testament peab pühadeks neid, kes usuvad Jeesusesse kui Päästjasse ja Loojasse. Seega Paulus võis märkida, et inimesed isegi korratus Korintose koguduses olid kutsutud pühadeks (1Kr 1:2). Siis olen ka mina püha! See on hea uudis! Just nagu Paulust Roomlastele 1:1, on Jumal kutsunud meid ja eraldanud meid Tema pühaks teenimiseks.
Ühest küljest oleme me kui pühad kutsutud kusagilt (”maailma” põhimõtetest ja viisidest). Kuid tähtsam on idee, et iga kristlane on kutsutud Jumala juurde.
Jumala pühad on Tema rahvas. Sellest ka tänane pealkiri. Mina olen Berrien Springs’i püha George. Sina võid olla püha Jaan Tallinnast või Kuressaare püha Maarika. Kuid meil kõigil on midagi ühist. Me oleme Jumala teenrid, oleme eraldatud tegema Tema tahet, oleme kutsutud ja pandud Jumala lunastuse rajale.
Ja mis on minu vastus?
Võta täna, Jumal, ja kasuta mind Sinu austamiseks. Aita mul olla Sinu sarnane. Aamen.
In English