Ülevaim mõtisklus

Milline piiritu armastus, et meie, patused ja võõrad, pääseme jälle Jumala juurde ja Tema perekonna liikmeteks. Võime kõnetada Teda hella nimega: “Meie Isa!”

Kogu see isiklik armastus, mis sugupõlvest teise on voolanud inimsüdamest; kõik helluse allikad, mis on tunginud inimhingedesse, on vaid väike oja Jumala armastuse ääretu ookeani kõrval. Keel ei suuda sellest jutustada ega sulg kirjeldada. Te võite juurelda selle kallal iga päev oma elus; võite uurida usinalt Piiblit, et seda mõista; võite koguda kõik Jumalalt teile antud annid — siiski jääb see teema ammendamatuks. Võite uurida seda armastust kaua, siiski ei või te kunagi mõista täielikult Jumala armastuse pikkust ja laius, kõrgust ja sügavust, mille Ta välja valas, andes oma Poja surma maailma eest. Ka igavik ei või seda kunagi täielikult paljastada. Kui me aga uurime Piiblit ja Kristuse elust ja lunastusplaanist, avanevad need suured teemad meie mõistusele üha rohkem ja rohkem. 2 Ta 335, 336

Kristus tuli Jumalat maailma ilmutama armastuse, halastuse, helluse ja kaastunde Jumalana. 2 Ta 334

Meil oleks hea iga päev tund aega mõtiskleda sügavalt Kristuse elu üle sõimest Kolgatani. Meil tuleb seda järgida samm-sammult ja elava kujutlusvõimega süveneda igasse sündmusesse, eriti Tema elu viimasesse perioodi maa peal. Mõeldes nii Tema õpetustele, kannatustele ja võrratule ohvrile inimkonna lunastamiseks, võime tugevdada oma usku, elustada armastust ja pääseda sügavamale oma Lunastaja Vaimu mõjusfääri. Kui tahame pääseda, tuleks meil kõigil õppida risti juures usu ja kahetsuse õppetükke. /.../ Ristil rippuva Kristuse meenutamine äratab ellu kõik inimeses oleva väärtusliku ja õilsa.1 Ta 494, 495