Olgu teil samasugune meel

Taaniel oli veel noor, kui ta viidi vangina Babülooniasse. Ta oli umbes viie- või kuueteistkümneaastane, sest teda nimetati lap-seks, mis tähendab, et ta oli nooruk. Miks keeldus Taaniel söö-mast kuninga luksuslikus lauas? Miks ta keeldus kasutamast veini joogina, kui see kuninga käsul tema ette pandi? Ta teadis, et vein muutub talle meeldivaks ja ta eelistaks seda veele.

Taaniel oleks võinud väita, et kuningliku laua ja kuninga käsu puhul ei olnud tal muud võimalust. Kuid tema ja ta sõbrad olid pidanud nõu. Nad olid arutlenud kogu teemat, kuidas nad saak-sid veini juues täiustada oma füüsilisi ja vaimseid võimeid. Nad uurisid seda asja väga hoolikalt. Nad otsustasid, et vein iseenesest on püüdepael. Nad olid tuttavad Naadabi ja Abihu looga, mis oli pärgamendirullides kirjas. Veini joomine oli neis meestes tekita-nud armastuse selle vastu. Nad jõid veini enne püha teenistust pühamus. Nende mõistus ei olnud selge. Nad ei suutnud teha vahet pühal ja tavalisel tulel. Nüristunud ajuga olekus tegid nad seda, mida Issand oli keelanud teha kõigil, kes teenisid pühas paigas. Nad panid oma suitsutuspannidesse tavalise tule, kuigi oli sõnaselgelt kästud kasutada ainult Issanda enda läidetud püha tuld, mis iial ei kustunud. ...

Nende noorte vangide teine kaalutlemisteema oli see, et ku-ningas palus enne söömist alati õnnistust ebajumalakujudelt kui jumalustelt. Ta eraldas osa toitu ja osa veini, et panna see ebaju-malate ette, keda ta teenis. Vastavalt nende religioossele õpetuse-le pühendas see toiming kogu toidu ja joogi paganlikule jumalale. Taaniel ja tema kolm kaaslast arvasid, et taeva Jumalat teotab see, kui nad istuvad lauas, kus praktiseeritakse niisugust ebajuma-lateenistust. Need neli last otsustasid, et nad ei istu kuninga lau-da, et süüa seal olevat toitu ja saada osa veinist, mis kõik oli pü-hendatud ebajumalale. ... Neis noorukites ei olnud ülbust, vaid kindel armastus tõe ja õiguse vastu. Nad ei otsustanud olla ainu-laadsed, kuid nad pidid seda olema, muidu oleksid nad rikkunud oma elukäigu Babüloonia õukonnas. – Käsikiri nr 122, 10. märts 1897, „Taaniel“.