Meil ei ole kogudustes paremaid ja halvemaid kohti. Pole aulisemaid ja autumaid istmeid, nagu judaistlikus sünagoogis oli, kus „aulisemad vennad“ pandi istuma esimestesse ridadesse võimalikult Toora lähedale. Tänapäeva vahetegemine on rafineeritum.
Võib-olla ei ole kellelgi nii palju haridust või haritust, sellist ühiskondliku positsiooni või mõjusat ametit, võib-olla ei ole keegi nii kena ja atraktiivne, ei oska nii väljapeetult suhelda. Mõned on parema minevikuga, samas kui teiste minevik on kahtlaselt tume ja tundmata. Vahel ignoreerime inimesi, kuna nii on lihtsalt mugavam.
„Madal vend kiidelgu oma kõrgusest, rikas aga oma madalusest...”
Vaesust pole siin küll otseselt nimetatud, kuid on öeldud, et „madal vend kiidelgu oma kõrgusest“. Kui selles salmis ei mainitaks rikast, siis jääks küsimuseks, mida Jaakobus mõtleb väljendiga madal vend. Lisaks laseb sõna madal arvata, et vaesusega kaasnes kehvale eluolule veel midagi. Vaene oli ka madala sotsiaalse staatusega. Seetõttu oli tõenäoliselt ka tema enesehinnang suhteliselt madal.
Jaakobus julgustab vendi, kellel on kiusatus olla madala enesehinnanguga ja alaväärne. „Madal vend kiidelgu oma kõrgusest“ tähendab Jumala kiitmist, sest Jumal on vaese mehe kõrgus, tema tarkus ja staatus. Jumala kiitmine palve, laulude ja eluviisiga peaks hoidma enesehinnangu tervel ja õigel tasemel ning täitma südame rõõmuga.
Jeesus, kellel oli kõrgeim positsioon, alandus madalaima sotsiaalse positsiooniga inimese tasemele – Ta alandus orja tasemele, keda ei peetud inimesekski. Sellega ei näidanud Jeesus veel oma täielikku madalust. Tõeline madalus ilmnes Kolgatal – Jeesus rippumas ristil.
Meid on kutsutud olema Jeesuse sarnased.
Ivo Käsk
In English