Evangeeliumi heaks sõnumiks on Jeesuse surm meie pattude eest; veelgi enam, Tema ülestõusmine on meiegi kord asetleidva ülestõusmise tagatiseks. Mõned inimesed soovivad panna meid uskuma, nagu oleks heaks sõnumiks hoopis kristlikule kirikule antud ülesanne viia läbi ühiskondlikke reforme maailma riikide majanduses ja poliitikas. Need inimesed näevad kiriku soolafunktsioonina kiriku ülesannet avaldada arvamust maailma suhtes poliitika, majanduse ja rahvusvaheliste suhete küsimustes.
Selle soola analoogia käsitluse probleem seisneb selles, et seda ei leidu Uues Testamendis. Me ei leia kusagilt Jeesust ega Paulust, kes töötaks Rooma valitsuse reformimise nimel või saadaks keiserlikule õukonnale korraldusi teha seda või teist.
Need, kes on näinud kristlaste soolafunktsiooni eelkõige sotsiaalsena, on oma arusaama aluseks võtnud Vana Testamendi prohvetid. Kuid selle lähenemisviisiga on probleem, kuna Iisraelis ei tehtud kirikul ja riigil vahet. Seega pidid Vana Testamendi prohvetid käsitlema kogu rahva elu.
Uues Testamendis on olukord teistsugune. Kogudust ei samastata mitte ühegi rahvuse või huvigrupiga. Vastupidi, selle põhiülesandeks on Jeesuse päästva evangeeliumi kuulutamine kõikidele rahvastele. Kuid kui kirik hakkab sellesse või teise majanduslikku või sotsiaalsesse probleemi sekkuma, on ta katkestanud oma haarde nendeni, kes on probleemi teisel poolel.
Siin peame aga olema ettevaatlikud, et mitte minna ühest äärmusest teise. Kuigi kogudus või kirik peab hoiduma poolte valimisest, on kristlastest üksikisikutel kohustus hääletada ja teha oma hääl kogukonnas kuuldavaks ning tunnistada Piibli põhimõtteid oma igapäevaelus.
Issand, aita meil täna nii koguduse kui üksikisikutena õppida, kuidas olla maa soolaks.
In English