Üks tähendamissõna räägib, et keegi küsinud kord Issandalt, kuidas näeb välja põrgu. Talle näidatud nägemuses suurt ruumi pidulauaga, millel külluslikult maitsvaid roogasid. Kahel pool lauda istusid inimesed, valmis sööma asuma. Ainult et kahvlite-lusikate varred olid tavatult pikad. Kui üritasid endale palasid suhu panna, segasid need pikad „tööriistad“ naabrit, mispeale need kohe vihaselt reageerisid, kuni ruum muutus lahinguväljaks, kuna igaüks püüdis paremat pala haarata ja segavat naabrit karistada.
Eks sarnane see pilt ju suuresti juba meie praeguse maailmaga.
Inimene tundnud siis huvi – kuis siis taevariik välja näeb. Näidati talle üsna samasugust pilti nagu eelminegi alguses. Söömariistadki samasugused. Peale tänulaulu võtnud igaüks palakesi ja ulatas üle laua naabrile. Endal sai kõht täis ja rõõm oli teisele parimaid palasid anda.
Eks ütle ju meie tuntud söögipalvelaul: „On sul ...tükikene leiba, ära seda üksi söö. Vaid koos... kaaslasega jaga, siis see leib on maitsvam veel.“
Rein Käsk
In English