JEESUS HOOLIB INIMESTE PROBLEEMIDEST JA MUREDEST

Juudi pulmade rõõmsale peosöögile eelnesid pühalikud usulised kombetalitused. Valmistudes uuteks sugulussidemeteks, täitsid mõlema poole sugulased teatud kindlad puhastusriitused ning tunnistasid üles oma patud.

Kõige huvitavam osa pulmatseremooniast leidis aset õhtul, kui peigmees läks kohtama pruudiga ja teda oma koju tooma. Pruudi kodu juures ootas osa kutsutud külalisi peigmehe saabumist. Peigmehe lähenedes kõlas hüüd: “Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!” Puhtasse valgesse rüüsse riietatud pruut, peas lilledest pärg, läks peigmehele vastu ning astus külaliste saatel oma isakodust minema. Muljetavaldav rongkäik tõrvikute valgel sammus aeglaselt lauluja pillihelide saatel peigmehe maja poole, kus külalisi ootas pidusöök.

Pulmadeks valmistati parimat rooga, mida oli võimalik hankida. Joogiks kasutati käärimata viinamarjaviina. Tolle aja kombe kohaselt kestis pulmapidu mitu päeva. Seekord juhtus nii, et enne peo lõppu avastati, et viin oli otsas. Kui päriti viinalisa järele, läks Jeesuse ema Jeesuse juurde ning mõeldes, et Jeesus oskab kimbatuse vältimiseks midagi soovitada, lausus: “Neil ei ole enam viina.” … Asjaolu, et Maarja sel peol aktiivsust ilmutas, osutab, et ta polnud ainuüksi pulmakülaline, vaid ka ühe poole sugulane. Autoriteetselt lausus Maarja sulastele: “Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!” …

Jeesus ütles: “Täitke anumad veega!” Ja nad täitsid need ääretasa. Ja ta ütles neile: “Ammutage nüüd ja viige pulmavanemale!” … Kristuse tollane tegu jäeti kõikide ajastute tarbeks Pühakirja teksti, osutamaks, et Kristus ei jätnud rahuldamata isegi niisugust muret. Ometi ei teinud Ta iialgi imetegusid Enda tarbeks. Vaid mõni päev varem oli Ta keeldunud rahuldamast oma nälga ega muutnud kivi Saatana ettepanekul leivaks. – Käsikiri 1126, 1903.