ARMASTUS ON LÕPUTU

Kui sul kunagi peaks olema kahtlusi meie taevase Isa armastuse suhtes, siis vaata Jeesusele, kes tuli Teda ilmutama. Sa näed Teda sõitmas eesli seljas alla läbi linnaväravate. Ta vaatab ülevalt künkaharjalt all laiuva linna poole ja nutab: „Oh Jeruusalemm, kuidas saaksin sind ära anda?“ Kui me näeme vilksamisi Teda, kes meid nii väga armastas, hakkame mõistma valu ja igatsust küsimuses: „Kuidas ma saaksin sind jätta?“ Meie südameist tõusev kaastunne väljendub siis nende armastamises ja teenimises, kes on meie ümber. Me püüame siis aidata, nii palju kui võimalik, neil vastu võtta Jumala päästet.

Kui näeme oma armsaid võitlemas ja saame aru sellest tohutusuurest hinnast, mis nende eest on makstud, siis ei ole vahet, kui head, halvsad või eemaletõukavad nad on. Ei ole vahet, kes nendega on kerge või raske läbi saada. See on nagu lugu kahest mehest, kes ühel päeval linnas kohtusid. Ühel neist oli poeg, kes oli probleemidesse sattunud. Teine ütles: „Kui see oleks olnud minu poeg, oleksin ta ammu minema saatnud.“

Kaaslane vastas: „Mina oleksin samuti, kui see oleks olnud sinu poeg, aga mitte minu poeg.“ Sa lihtsalt ei saa jätta maha neid, keda sa armastad. On palju vanemaid, õpetajaid, sugulasi ja sõpru, kes võivad end samastada selle tõega.

Mõnikord ütleme inimestele, et nad on kellegi eest vastutavad, aga nad ei pruugi end vastutavatena tunda. Mõnikord me üritame panna raskeid koormaid inimeste peale evangeeliumi levitamise mõttes. Me ütleme, et nad on tagatiseks kõigi eest, kes elavad nende kvartalis. Või et sina oled tagatiseks selle või tolle eest. Kui nad peaksid ühel päeval hukkuma, nõutakse nende verd sinu käest. See paneb inimesed end süüdi tundma, kui nad ei võta otseselt osa evangeeliumitööst.

Aeg-ajalt küsib keegi: „Kui kaua ma pean palvetama kellegi eest, et ta päästmisele tuleks?“ See on rumal küsimus. Armastus ei küsi seda kunagi. Armastus jätkab palumist ja eestkoste tegemist, sest ta ei saa teisiti. Ta ei suuda leppida mõttega loobuda kellestki, keda ta niiväga armastab. Armastus ei tunne väljendit: „Nüüd aitab.“