KONTEKST ON OLULINE

Avaldatud 10.11.2014, rubriik Päeva sõna

Ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et miski pole ebapuhas iseenesest, vaid on keelatud üksnes sellele, kes arvab midagi keelatu olevat – sellele on see keelatud. Rm 14:14

Tänane salm on üks huvitav salm. „The New International Version” tõlgib: „ükski toit ei ole ebapüha iseenesest”. Kuigi sõna „toit” kreekakeelses salmis ei ole, on see sõna olemas järgmises salmis ja ilmselt Paulus sellest räägibki. Kuid meil tuleb küsida, milliseid ebapühasid toite ta silmas peab? Me ei tea päris kindlalt, kuid arvatavasti võime kindlad olla selles, et ta ei räägi 5. Moosese 14. peatükis ja 3. Moosese 11. peatükis nimetatud keelatud roojastest toitudest. Kuidas me seda teame? Kontekstist. Küsimus, mille Paulus Roomlastele 14. peatüki kahes esimeses salmis tõstatab, ei ole mitte ebapuhta või puhta liha söömises, vaid pigem selles, kas süüa ebapüha liha või üldse mitte liha. Ristist saadik ei ole ükski toit tseremoniaalselt ebapüha, kuid see ei tähenda, et kõik toidud oleksid tervislikud. Need toidud, mis olid ebatervislikud enne risti, on ebatervislikud ka nüüd.

C. H. Dodd teeb meile asja selgemaks, kirjutades, et on üsna ebaloogiline võtta Pauluse sõnu nii, nagu mitte miski poleks ei halb ega hea, et vaid meie mõtlemine teeb selle halvaks või heaks. Paulus ei õpeta, et kõike on kasulik süüa või et kahjulikud toidud on vaid inimese mõttekujutluse vili.

Roomlastele 14:14 mõistmiseks on kontekst väga oluline. Paulus ei räägi siin neist ebapuhastest toitudest, mis olid 5. Moosese raamatus juutidele keelatud, vaid ta räägib hoopis neist toitudest, mis Rooma kristlikus kogukonnas probleemi olid tekitanud. Nagu varem mainisime, võis siin tegu olla ebajumalatele ohverdatud lihaga, mis oli turule müüki jõudnud. Pauluse jaoks ei tekitanud see probleemi, kuna ebajumal ei ole ju nagunii mitte midagi. Seega, „tugeva” usklikuna ei muretsenud ta selliste asjade pärast. Kuid mitte kõik ei olnud Paulusega selles suhtes ühel meelel. Mõned jäid kindlalt arvamuse juurde, et sellist toitu ei tohtinud süüa. Apostel ei mõista selliseid inimesi hukka, kuigi ta arvab, et nad eksivad. Selle asemel austab ta nende südametunnistuse veendumust.

Siit leiame enda jaoks õppetunni. Meil tuleb teiste inimeste veendumusi austada, nii nagu me soovime, et ka nemad meie veendumusi austaksid. Me võime küll jääda eriarvamustele, kuid siiski üheskoos elada.

Kui kogudus järgiks Pauluse nõuannet, siis oleks see palju meeldivam koht.

Jaga Facebookis