Paulus rõhutab mõtet, et paganusklikele oli nende juutidest usukaaslastele annetamine „meelepärane”. Muidugi pidi Paulus avaldama teatud survet, et korjandus tulemusi annaks, nagu selgub kirjavahetusest Korintlastega. Ent see veenmine ei tähendanud, et pärast oma kohustuse täitmist paganad sellest rõõmu poleks tundnud. Pigem illustreerib toodud olukord seda, et osadus tähendab enamat kui rahulolu. See kutsub üles tegema jõupingutusi ja sageli ka ennast ohverdama teiste hüvanguks.
Paganatel oli juutidele annetamiseks hea põhjus. Lõppude lõpuks oli evangeelium nendeni jõudnud juutide kaudu. Kirja roomlastele alguses on Paulus nimetanud, et Jumala tõotused on jõudnud meieni läbi Abrahami ja tema soo (Rm 4:13). Samuti rõhutab ta korduvalt, et ettekuulutused Lunastajast ja ka Lunastaja ise on tulnud juudi soost. Iisrael oli tõepoolest puu, mille külge paganad oksana olid poogitud (Rm 11:7–24). Enamgi veel, Apostlite tegudest selgub, et just juudi kristlik kogukond ärgitas misjonäride saatmist paganate sekka ja iga uue koguduse tuumaks sai grupp juudi soost usklikke. Seega olid paganad juutidelt palju saanud. Võib öelda, et ilma juutideta poleks neil evangeeliumi olnudki. Kõike seda arvesse võttes ei ole mingi ime, kui Paulus keerutamata teatab, et pagankristlased on juutide võlglased. Juudid olid jaganud nendega vaimulikke õnnistusi ning nüüd oli nende kohus jagada ka materiaalseid hüvesid. Paulus on arvamusel, et kristlik andmine on nagu kahesuunaline tänav – liikumine toimub mõlemas suunas. Kuid Pauluse jaoks oli annetuste vastuvõtmisel juutide poolt veelgi sügavam tähendus. Kristlik kogudus oli nende väheste aastate jooksul hoogsalt muutunud. Algselt oli see olnud pigem judaismi teatud vorm, kuid oli siis kiiresti muutunud suures osas tänu Pauluse tööle peamiselt paganatest liikmeskonnaga usundiks. Annetuste vastuvõtmine Pauluse käest näitas juutide aktsepteerivat hoiakut uude kujunenud situatsiooni. Sellelt tähtsalt teemalt edasi minnes jätkab Paulus oma kirja eestpalvesooviga. Ta soovib, et roomlased palvetaksid tema reisi õnnestumise pärast (Rm 15:30, 31). Üle kõige lootis Paulus, et tema missioon toob rahu ja ühtsuse.