MAGE SOOL

Sool on sool. Sool on soolane ja ilma oma soolasuseta ei ole see sool.

Kuidas siis sool võib kaotada oma soolasuse? On lihtne tõsiasi, et ega ei võigi – kui see pole soolane, siis see ei ole sool.

“Mis siis sellest?“ võid sa nüüd küsida. „Mis tähtsust on sellel üsna filosoofilisel mõttel minu elus?“ See tähendab kõike, sest Jeesus ei ütle, et Tema järgijad peaksid olema, võiksid olla või ehk saada soolaks. Ei, Ta ütleb kategooriliselt, et kristlased on sool.

Kristlastel pole valikut, kas nad saavad soolaks. Jeesus kuulutas: „Teie olete maa sool.“ Ainus valik, mis meil kristlastena on, on hüljata meie Jumala poolt antud funktsioon soolana.

Kuidas on meil võimalik seda teha? Kui me ei sarnane Jeesusega, kes elas ja suri teiste heaks.

Me keeldume toimimast soolana siis, kui me ei segune maailmaga, kui kristlased eraldavad endid sellest, mis vajab nende säilitavat mõju. Me keeldume toimimast soolana, kui me ei ole armastavad ja lahked. Me keeldume toimimast soolana, kui seame iseendi soovid teiste vajadustest kõrgemale. Me keeldume toimimast soolana, kui me ei ela õndsakskiitmisi.

Kõike seda tehes oleme kaotanud soolasuse, sest me ei ole sool. Oleme saanud osaks maailmast ja elame selle põhimõtete kohaselt, seega – me ei ole enam sool. Oleme saanud osaks pigem probleemist kui lahendusest. Soola funktsioonist keeldumine tähendab taevariigi põhimõtetest keeldumist ja see tähendab Issanda salgamist, kes need andis.

Mis on tulemus? Sellised visatakse välja. Selle Matteuse 5:13 (1968) kirjapandud väitega jõuame mäejutluses esimese vihjeni kohtumõistmisele. Jeesus pöördub oma jutluses selle teema juurde mitmel korral tagasi.

Loo moraal on lihtne. On vahe, milliseid põhimõtteid me oma elus järgime ja kuidas oma igapäevaelus inimestega suhtleme. Lõppude lõpuks, kristlased on ju sool.