Inimeste püüdja

Avaldatud 11.3.2026, rubriik Päeva sõna

„Aga sündis, kui Jeesus seisis Genneesareti järve ääres ja rahvas tema juure tungles Jumala sõna kuulama, et ta nägi kaht paati järve ääres seisvat. Aga kalurid olid neist välja läinud ja loputasid võrke. Astunud paati, mis oli Siimona oma, palus Jeesus teda natuke maad rannast eemale sõuda. Ning ta istus ja õpetas rahvahulki paadist. Aga kui ta lõpetas kõnelemise, ütles ta Siimonale: „Sõua sügavale kohale ja laske oma võrgud vette loomuse katseks!“ Siimon vastas talle: „Õpetaja, me oleme terve öö vaeva näinud ega ole midagi saanud! Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette.“ Ja kui nad olid seda teinud, püüdsid nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid. Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et need tuleksid neile appi. Ja need tulid, ja nad täitsid mõlemad paadid, nii et need olid vajumas. Aga kui Siimon Peetrus seda nägi, langes ta maha Jeesuse põlvede ette ja ütles: „Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!“ Sest hirm oli haaranud teda ja kõiki, kes olid temaga, kalasaagi pärast, mille nad olid püüdnud. Nõndasamuti oli ka Sebedeuse poegade Jaakobuse ja Johannesega, kes olid Siimona kaaslased. Ja Jeesus ütles Siimonale: „Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!“ Ja kui nad olid paadid kaldale vedanud, jätsid nad kõik maha ja järgnesid talle.“ Lk 5:1–11

Kapernauma kalurid Siimon Peetrus ja Andreas olid Jeesusega juba varem kohtunud ja pidasid ennast Tema õpilasteks, kuid endiselt oli nende igapäevatööks kalapüük. Ühel hommikul pesid nad rannal väsinult võrke, kui Jeesus nende juurde tuli ja palus neilt teenet. Tal oli jutlustamiseks nende paati tarvis. Hoolimata sellest, et öine püük oli olnud kurnav ja ebaõnnestus, tuli Siimon Jeesusele meeleldi vastu ja oli Talle n-ö tehniliseks toeks. Tema abivalmidus sai rikkalikult tasutud. Jeesuse juhatuse peale sügavale kohale aerutanud ja seal võrgud välja heitnud mehed said nii tohutu kalasaagi, et nende võrgud rebenesid. Kaks paati olid kalade raskuse all vajumise äärel. Kõige rohkem puudutas see ime Siimon Peetruse südant, aga ka teised mehed olid hämmastunud ja kohkunud.

Kuigi sellest imest võiks järeldada, et kalapüük oligi nende meeste jaoks eriliselt Jumala poolt õnnistatud tegevus, isegi kutsumus, siis Jeesus mõtles sellega hoopis muud. Ta kutsus neid ametit vahetama ja sestpeale inimesi püüdma. Inimeste püüdmine tundub asja sisusse süüvimata isegi vägivaldse terminina, kuid pärast oma surma ja ülestõusmist kordas Jeesus Peetrusele sama imetegu ja sama kutset. Siis sai inimeste püüdmine lahti seletatud kui karjaseamet, „tallekeste söötmine“.

Jeesuse järgimine ja inimeste püüdmine ei ole midagi, mida teha siis, kui miski muu ei õnnestu. Kutse saada inimeste püüdjaks võib tulla maise karjääri haripunktis. Siimon Peetrus ja tema kaaslased oskasid seda kutset vääriliselt hinnata. See on meile eeskujuks.

Issand, me täname Sind, et Sa näitad kutsetes ja igapäevaelus meile oma imelist juhtimist ja armu. Aita meil, nagu Peetrusel, olla avatud ja valmis järgima Sinu kutset, täita oma ülesandeid usaldusväärselt ja avardada oma südant, et püüda inimesi.

Hele Kulp