Kummaline on tõdeda, et sageli näeb see, kel endalgi kasinalt käes, ennem teiste vajadusi, kui see, kes elab külluses. Ja see, kes alles avastab Eluleiva maitse nagu samaarlanna piibliloos, on palju innukam ja agaram seda teistega jagama. Ning kaasnähtus – mida pikemalt selline „toitumine“ kestab, ilma seda kellegagi jagamata, seda enam kahaneb soov ja võime seda teha.
Jeesus andis kord jüngritele lausa šokeeriva õppetunni. Kui üks „näljane“ mittejuut nende kannul käis ja tungivalt „almust“ palus (st seda armu, mida vaid valitud rahva eeliseks oli peetud), oli jüngrite „kasvatuse“ kohaselt mõistlik too tüütav naine lihtsalt viisakalt minema saata, sest ta ei andnud endale aru, millele pretendeerib. Jeesus läks näiliselt selle tavahoiakuga kaasa, öeldes: „Ei ole ilus võtta laste leib ja heita koerukeste ette!“ Siis ütles naine: „Jah, Issand, ometigi söövad koerukesed raasukesi, mis nende isandate laualt langevad“.
Ta sai palutu ja enamgi veel – avaliku tunnustuse oma usalduse eest.
Rein Käsk
In English