INIMESTE PÜÜDJAD

Johannese 21. ptk on jutustus jüngritest, kes olid otsustanud kalale minna. Jeesus küsis neilt: „Kas teil kala on?“ Nemad olid tööd rüganud terve öö ega olnud saanud midagi. Siis ütles ta neile, et nad oma võrgud paadist paremale heidaksid. Võrgud täitusid kalaga. Ta tegi selgeks, et kui sa lähed kalale, siis tuleb püüda paadi „õigelt” poolt.

Me ei tee Pühakirjale ülekohut, kui kanname selle kalapüüdmisjutu üle tänasesse päeva ja kasutame seda inimeste püüdmise kohta, sest Jeesus ise oli see, kes tõmbas sellise paralleeli. Ta ütles: „Järgige mind ja ma teen teid inimeste püüdjaiks.“ Mida me võime sellest loost õppida kalade kohta ja Jeesuse kohtumise kohta kalameestest jüngritega?

Me teame, mida tähendab terve öö töötada ja mitte midagi saada. Kas sul on kunagi olnud sellist kogemust? On palju kristlasi, kellel on olnud. Inimene on püüdnud oma kohust täita, püüdnud tunnistada, kuid edutult. On väga arakstegev, kui uks sinu nina ees kinni lüüakse. On haletsusväärne öö läbi kala püüda ja mitte midagi saada. Milline vaev, teha Jumala tööd inimese tööriistadega, pritsida vett ja teha suuri laineid ainult selleks, et mõned väikesed kinni püüda, kes jälle merre sulpsatavad. See on paljude kristlaste kogemuse võrdlus.

Me peame aru saama, et see ebaõnnestumine võib olla prelüüd kalade imele. Ei ole paha rühmata kogu öö ja mitte midagi saada, kui see paneb meid põlvedele. Meie probleem on, et mõnikord me teeme nagu jüngrid tegid, ja läheme ise omaette kalu püüdma. Mõnikord me planeerime ja töötame ja teeme suuri kulutusi ja ettevalmistusi. Aga me ebaõnnestume, sest me püüame kalu paadi „valelt poolt”.

Milline on see paadi vale pool? See on enese pingutuse pool. Õige pool on see pool, kus on Jeesus. „Jeesus palus kindla kavatsusega neil heita võrk vette just paadist paremal pool. Samal pool seisis Tema. See oli usu pool.“ – Ajastute igatsus, lk 811. Selleks on vaja usku, et hakata hingi püüdma. Alles siis, kui ühineme Kristusega ja järgime Tema juhtnööre, oleme suutelised saama inimeste püüdjaiks.