„JUMALA HALASTUSES ON AVARUS”

Avaldatud 11.8.2014, rubriik Päeva sõna

Mis me siis ütleme? Kas Jumala juures on ebaõiglust? Mitte sugugi! Ta ju ütleb Moosesele: „Ma halastan, kellele ma halastan, ja heidan armu, kellele ma heidan armu.” Rm 9:14–15

Roomlastele 9:6–13 on Paulus vastanud küsimustele, kas Jumala sõna juutide kohta on läinud tühja, kuna nad pole enam Tema kuningriigi rahvas. Pauluse vastus sellele oli, et nüüd saab Jumal töötada laiemalt läbi paganate, nagu Ta algul oli tahtnud kasutada Iisraeli. Jumal ise tegi valiku valida Iisrael, sõltumatult igasugustest teenetest nende poolt.

See vastutus tõstatab aga teise küsimuse, millele Paulus vastab salmides 14–18. On siis Jumal ebaõiglane olles nii meelevaldne?

„Absoluutselt mitte!” vastab Paulus. Miks? Sest küsimus on sõnastatud valesti. Jumala valikud ei baseeru õiglusel, vaid halastusel. Apostel tõestab oma ideed, tsiteerides 2. Moosese 33:19: „Ja ma olen armuline, kellele olen armuline, ja halastan, kelle peale halastan.” Pauluse juutidest halvustajad võisid temaga vaielda, kuid nad ei saanud eitada Pühakirja.

Jumala valik toimub alati vastavalt halastusele. Kui Ta oleks siis iisraellastele andnud, mida nad väärisid (s.o õigluse järgi), siis oleks nad maa pealt minema pühitud. Sama käib ka juutide kohta Pauluse päevil ja isegi kristlaste kohta 21. sajandil. Me oleme totaalselt sõltuvad Jumala halastusest. Iseloomustades õiglust, toob John Stott välja selle, et „ime pole mitte see, et osad saavad päästetud ja teised mitte, vaid see, et üldse keegi on päästetud”. Kui Jumal halastab kellegi peale, kes pole mitte „meie grupis”, siis kes oleme meie, et võime Tema otsust vaidlustada? Me ei tohi iial unustada, et see on Tema halastus, mis meid päästab, mitte meie endi väärtolemine.

Me peame meeles hoidma tähtsat mõtet, kui loeme Rm 9. peatüki pigem (tänapäeva mõistes) raskeid salme. Me peame meeles pidama, et Paulus ei vasta meie küsimustele vaba tahte kohta. Ta isegi ei adresseeri Rm 9. peatüki probleemi. Ta pigem tõstab esile, et Jumal on halastav. Nii halastav, et Ta ei vali päästa mitte ainult juute, vaid ka paganaid.

Nagu üks vana kirikulaul ütleb: „Jumala halastuses on avarus, avarus nagu merel.” Me võime selle eest Jumalat ülistada. Ilma Tema suveräänse halastuseta ei oleks meid olemas.

Jaga Facebookis