Roomlastele 1:8-ga leiame Pauluse liikumas tervituste juurest asja tuuma juurde. Kõigepealt kiidab ta roomlasi. Selles on meie jaoks õppetund. Kõik meist näevad inimestes nii head kui halba. Arvan, et sama oli ka Pauluse ja roomlastega. Ta oleks arvatavasti võinud leida mõne vea, mida keegi oli teinud või ütelnud. Kuid ta valis alustuseks negatiivse asemel positiivse.
Soovin, et kõik võiksid sellest õppida. Kahjuks tean ma mõningaid koguduseliikmeid, kes alati tervitavad mind negatiivsega. Hea sõna asemel tuleb alati juttu sellest, mis häda on maailmal, kogudusel või teistel inimestel. Vahel need „rõõmu apostlid” alustavad isegi sellega, mis minul valesti on. See, mida nad ütlevad, võib olla tähtis ja isegi õige, kuid psühholoogiliselt on kergem teisi kuulata, kui alustatakse positiivsete nootidega. Asjad saavad räägitud, kui oleme loonud hea õhkkonna suhtlemiseks.
Pauluse kiri võib meile õpetada mõndagi suhtlemise kohta. Siin on midagi, mida võid praktiseerida oma kodus või töökohas: avasta ja maini head teiste inimeste juures. Alusta positiivsega. Jumal tahab kujundada oma pühasid isegi nende suhtlemises. Aitäh, Paulus, selle õppetunni eest!
Peamine õppetund 8. salmis on samuti tähtis. Paulus väitis, et roomlaste usul on väga hea maine, mis on tunnustatud ligidal ja kaugel. Nende usust oli teavitatud kogu maailmas. See on reputatsioon, mida on väärt omada.
Pauluse soovitused peaksid tõstatama meist igaühes küsimusi. Mida inimesed ütlevad, kui nad meist räägivad? Mis tuleb nende mõtteisse, kui nad mõtlevad meie kohalikust kogudusest? Evangelism ei alga siis, kui suur evangelist saabub linna. Pigem algab see meie reputatsioonist usumeestena, -naistena ja -lastena.
Issand, aita mul täna mitte ainult suhtuda ja suhelda nagu Paulus, vaid aita ka teada, kuidas saan parimal viisil lasta valgusel särada oma ümbruskonda, kuidas saan arendada usuinimese reputatsiooni.
In English