Ka tänapäeval on palju neid, kes on Püha Vaimu töö suhtes samavõrra teadmatuses, nagu olid Efesose usklikud; ometi ei õpetata ühtki tõde Jumala Sõnas selgemini kui seda. Sellest on kõnelnud prohvetid ja apostlid. Kristus ise juhib meie tähelepanu taimede kasvule ning kasutab seda võrdlusena Püha Vaimu tööst vaimuliku elu arendamisel. Mahlad, tõustes mööda viinapuud üles, voolavad laiali okstesse, tagades kasvu ning pannes taime õitsema ja vilja kandma. Nii tungib ka Õnnistegijast lähtuv Püha Vaimu vägi inimese hinge, kujundades temas uued tegutsemismotiivid, uued kiindumused ning võttes isegi mõtted vangi Jumala sõnakuulmise alla, võimaldades Vaimu vastuvõtjal kanda vilja pühade tegude näol.
Selle vaimuliku elu Looja on nähtamatu. Meetodeid, mille abil seda elu edasi antakse ning säilitatakse, ei ole võimalik inimliku teaduse abil täpselt seletada. Ometi tegutseb Vaim alati kooskõlas kirjutatud Sõnaga − nii looduses kui ka vaimuliku elu valdkonnas. Füüsilist elu hoitakse pidevalt alal jumaliku väe kaudu – mitte otsese ime abil, vaid nende õnnistuste kasutamise teel, mis meile kättesaadavaks on tehtud. Niisamuti säilitatakse ka vaimulikku elu nende vahendite tarvitamise teel, mida jumalik Juhtivus meie käsutusse on andnud. Kui Kristuse järelkäija tahab kasvada täieks meheks „Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda“ (Kiri efeslastele 4:13), peab ta sööma eluleiba ning jooma õnnistuse vett. Ta peab valvama, paluma ja töötama, pöörates kõigis asjus tähelepanu Jumala juhistele Tema Sõnas. − „Apostlite teod“, orig lk 284, 285.
In English