Palju õnne!

Avaldatud 12.2.2011, rubriik Päeva sõna

„Saa Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne! Võta ometi tema suust õpetust ja pane tema sõnad oma südamesse!” (Ii 22:21, 22)

Me soovime oma sõpradele ja headele tuttavatele sageli palju õnne. Miks me arvame, et inimesed õnne nii palju vajavad? Kord soovisin ühe järjekordse tähtpäeva puhul tuttavale õnne. Seepeale ütles õnnitletu, et sooviks hoopis midagi reaalsemat, mingit asja, mida saaks kasutada.

Mõnda aega tagasi külastasin Tartus asuvat väikelastekodu Käopesa. Seal elavad väga erinevad lapsed. Majas ringi liikudes jõudsin tuppa, kus mängisid pisikesed poisid ja tüdrukud. Lapsed istusid mängunurgas ja naersid, viskasid palli ning veeretasid rõngaid. Istusin põrandale ühe pisikese poisikese kõrvale. Ta vaatas mulle sügavale silma ja sirutas välja oma palli hoidvad käed. Võtsin pakutud mänguasja vastu. Poisikese silmad lõid särama ning ta naeratas mulle. Nägin sealsete laste silmis siirast õnne.

Kodu poole jalutades mõtisklesin kogetu üle. Nüüd ma teadsin, mis on õnn. Ei, see ei ole midagi ebareaalset, mida me oma kiires ja edule suunitletud ühiskonnas enam ei vajaks. Me vajame väga õnne. See pisike laps lastekodus sai kõike materiaalset: tal olid puhtad riided seljas, tuba soe ja kõht täis.

Kui suudame olla sõbrad Jumalaga, ei tunne hing tühjust, mis muudab ümbritseva maailma masendavaks ja üksluiseks. Lähedane sõprus Taevaisaga võib pakkuda õnne, mis on jääv ja reaalne, kui me vaid tahame selle vastu võtta.

Me tahame sageli Jumalale peale suruda oma plaane, et õnnelikuks saada. Mina tean ikka ise, mis minule hea on – nii sageli taban end selliselt mõttelt. Kadunud poja loos arvas poeg, et teab ise, kuidas asjad käivad. Alles pärast suuri katsumusi ja kannatusi sai noormees aru, kuhu ta tegelikult kuulub. Kui kadunud poeg koju tagasi jõudis, täitis nii isa kui lapse südant tõeline rõõm ning õnnetunne.

Kui me suudame Jumalaga käsikäes käia ning teha elus Tema tahtmist, võime kogeda õnne, mille Taevaisa on meile valmis pannud. Vahel me eksime ja surume läbi oma tahtmise, arvame teadvat, kuidas asjad käivad – ning sarnaneme kadunud pojale. Kuid meil on alati võimalus ringi pöörata, muuta suunda ning otsida Jumalaga uut kontakti. Palju õnne teile elus koos Jumalaga!

Kadri

Jaga Facebookis