Üllatus on mõni rõõmus sündmus või kingituseks saadud ese, mis meile heameelt valmistab. Meile on tehtud üllatusi ja oleme püüdnud ka ise valmistada rõõmu oma armsatele. Sellistel puhkudel ei teagi, kumb rohkem rõõmustab – kas andja või saaja.
Tavaliselt tehakse üllatusi ikka tähtpäevade puhul, kuid mõnikord juhtub ka täiesti argise elu keskel midagi ootamatut ja toredat.
Lapsena elasin talviti puuetega laste kool-kodus, sest ma ei saanud tavakoolis käia. Ema käis mind seal vaatamas ja tuli ikka ootamatult. Mäletan, et kord kevadisel koolivaheajal istusin saalis kaminanurgas ja mõtlesin, et ega ema enne tule kui ükskord suveks koju viima. Äkki aga avanes saali uks ja minu ema astus sisse – üllatus oli suur.
Kord sõime emaga laua ääres ja ema vaatas nii igatsevalt kapi poole, millel oli leib. Ta ei öelnud küll midagi, kuid taipasin, et ta soovib leiba. Ema jalad olid siis juba haiged, aga minu jalad veel kandsid mind. Nii tõusin ja andsin emale leiba. Ema oli üllatunud ja ütles: „Sa loed mu soove juba silmadest!” Olin õnnelik, et sain oma ema aidata.
Jeesus oli suur üllataja. Juba Tema sündimine oli üllatus nii taevas kui maa peal. Samuti Tema surm – viimse hetkeni lootsid paljud, et Jeesus ei lase end tappa. Ja ülestõusmine!
Jeesus lubas meile järele tulla ja viia meid oma riiki. Tema tulemine on üllatus kogu maailmale. Aidaku meid Jumal selleks valmis olla.
Evi Lõhmus
In English