Jumala käsi on roolirattal

Tulevik on meie ees ja ning kindlasti toimuvad ootamatud sündmused, mis muudavad vaatevinklit asjadele maailmas. Liha-himu ja ahnus püüavad ülemvõimu. Rõhumist ja viha kasutatak-se hävitamiseks. Tiivustatuna altpoolt saadud jõust töötavad Saa-tana käsilased jõuliselt, et Saatana tahet täide viia. „Õelad teevad õelust ja ükski õel ei mõista seda; aga mõistlikud mõistavad küll“ (Tn 12:10). Iga tõeliselt meelt parandanud hing võtab Jumala kogu sõjavarustuse ning seisab nähtamatu vaenlasega julgelt sil-mitsi. Jumala teenijad mõistavad jumalikust loomusest osasaamise hädavajalikkust. ...

Praegu on meil hädaohuaeg. Meie ainus julgeolek on käia Kristuse jälgedes ja kanda Tema iket. Meie ees on rahutud ajad. Paljudel juhtudel tõmbuvad sõbrad eemale. Inimestest saavad põhjuseta meie vaenlased. Jumala rahva motiive tõlgendatakse valesti, mitte ainult maailmas, vaid ka kaaskristlaste poolt. Issan-da teenijate elu muudetakse raskeks. Mutimullahunnikust tehak-se mägi, et õigustada inimeste püüdlusi isekas, ülekohtuses suu-nas.

Ustavalt tehtud tööd halvustatakse ja alahinnatakse, sest pin-gutustega ei kaasne silmanähtavat heaolu. Vääriti esitamise tõttu riietatakse need inimesed ebaaususe tumedasse rüüsse, sest neist mitte olenevatel asjaoludel on muudetud nende töö segaseks. Neile osutatakse kui inimestele, keda ei saa usaldada. Ja seda tee-vad koguduseliikmed. Jumala teenijad peavad varustama end Kristuse meelelaadiga. Nad ei tohi arvata, et pääsevad solvamisest ja ebaõiglasest hindamisest. Neid nimetatakse entusiastideks ja fanaatikuteks, kuid nad ärgu muutugu araks. Jumala käsi on Te-ma ettenägelikkuse roolirattal ning Ta juhib oma töö oma nime austama.

Jumal kutsub oma rahvast särama ereda valgusena maailma patupimeduse keskel. Eluandja elu elamine toob kaasa tasu. Te-ma püüdis teha head. Seda peab tegema iga Tema tõeline järel-käija, olles täidetud pühaliku ustavusega Jumala ja oma kohustuse suhtes, mis neil on kaasinimeste ees. Tundes tõde nii, nagu see on Jeesuses, kasvavad kristlased armus ning jõuavad iseloomutäiusele aina lähemale. – Käsikiri nr 75, 12. juuni 1902, „Lepingute allkir-jastamine“.