Jälle seisame silmitsi tekstiga, mis räägib kahest vaimust. Sel korral pole mingit probleemi otsustamisel, millele need kaks vaimu viitavad. Püha Vaim on tunnistajaks, et meie oma vaimses loomuses oleme kindlalt Jumala lapsed. Roomlastele 8:16 näib sisaldavat vastuolu 15. salmiga selles mõttes, et eelmises salmis oleme meie need, kes kinnitavad või tunnistavad oma uut suhet Jumalaga, hüüdes „Abba! Isa!”, samas kui 16. salmis tunnistab Püha Vaim meie vaimule, et me kuulume Jumala perekonda.
Mis on see tunnistamine? Sel tundub olevat kaks külge. Esimene, objektiivne osa, on midagi, millega paljud inimesed on väga rahul. Nad on lugenud oma Piibleid, mõistavad päästeplaani, on selle vastu võtnud ja on nõustunud elama kooskõlas Jumala põhimõtetega. Intellektuaalselt nad teavad tõde selle kohta, mida tähendab olla kristlane. Muidugi usuvad nad, et Püha Vaim on neid selle arusaamise ja pühendumise juurde juhtinud. See arusaamine varustab neid alusega, millel katsetada kristluse subjektiivsemate külgedega. Seoses õpetusega, et Püha Vaim kinnitab meie vaimule, et me oleme Jumala lapsed, leiame me siiski enamat peale pelgalt objektiivse külje. See teine aspekt on subjektiivne. Siin me räägime millestki äärmiselt isiklikust, mis toimub Vaimu ja uskliku vahel. See on siiras vaimne Püha Vaimu kogemine inimese südames. Sellistel inimestel on tihtipeale ülevoolav teadlikkus Jumala lähedalolust või taju, et Jumal on eriliselt nende peale tulnud. Neil pole mingit kahtlust, et nende kogemus on Temalt. Olen ise mitmel korral sellise kogemuse läbi elanud ning need korrad on minu jaoks äärmiselt eredad olnud. Tihti on need seotud mingi olulise valikuga minu elus, mille pärast olen palvetanud, kaasa arvatud mu elutöö kutsumus, kas ma peaksin kolima uude piirkonda või, erilisel kombel, mu abikaasa valik.
Need on erilised juhtumid kristlase elus. Siiski on olemas oht, et subjektiivsed kogemused osutuvad valeks. Seega peame kõik läbi katsuma (1Ts 5:19–21). Teisalt, Jumal tahab, et me ise oma elu juhiksime. Selle pärast me palvetame. Kas me kuulame Ta vastuseid? Mõnikord tunnistab Vaim koos meie vaimuga meie kohuse või teguviisi kohta, mida peaksime järgima. Lõppude lõpuks on Ta meile lähedal. Ta on meie Abba.
In English