Jeesust ei saa süüdistada, et Ta oleks kunagi olnud Pühakirja autoriteedi või tõepärasuse suhtes pelglik. Evangeeliumides uurib Ta oma kuulajatelt kümme korda „Kas te pole lugenud?” või „Kas te pole kunagi lugenud?”. Ja kõik need kümme küsivat väljakutset käivad Piibli lugemise kohta. Sa võid peaaegu kuulda Tema hämmastavat imestust, et Tema kuulajad pole neid lõike lugenud.
Samades evangeeliumides on Kristuse huulil kakskümmend korda sõnad „Kirjutatud on”. Pole ime, et René Pache võis teatada: „Võime kogu austuse juures öelda, et Jeesus Kristus oli praktiliselt küllastunud Pühakirjast, mille kohta teati, et Ta pole seda õppinud. (Jh 7:15) Kümnendik Tema sõnadest olid pärit Vanast Testamendist. Neljas evangeeliumis on 1800 salmist, mis räägivad Tema jutlustest, 180 salmi kas kirjutatud ilmutuse tsitaadid või selged vihjed neile.” (tsiteerinud Norman Gulley raamatus „Systematic Theology: Prolegomena”, lk 381)
Kuid Kristus ei tsiteerinud üksnes Vana Testamenti ega vihjanud sellele, ainsale Piiblile Tema ajal. Ta oli ühemõtteline ka ajaloolise usaldusväärsuse säilitamisel. Norman Gulley loetleb 23 Vana Testamendi intsidenti, mille ajaloolist tõelisust Jeesus kinnitas, alates Aadama ja Eeva loomisest kuni Aabeli mõrva, Noa ja veeuputuse, Soodoma hävitamise, kümne käsu andmise ja Taanieli prohvetikuulutusteni jne − Ta kinnitas 23 Vana Testamendi sündmust ajalooliselt täpseks ja õigeks. Guelly järeldab: „Kuna Jeesus Kristus on eksimatu autoriteet, peab Tema hinnang Pühakirjale olema osa samast eksimatust autoriteedist.” (samas)
Sel põhjusel ei tohi valitud lasta end meelitada järeldusele, et Jumala Sõna ei ole inimkonna jaoks jumaliku tõe usaldusväärne ja autoriteetne alus, nagu ütles selle kohta Jeesus. „Kristuse arvamus oli, et Jumala Sõna on sama kestev kui Sõna Jumal.” (samas, lk 379) Usu omaksvõetut ei tohi tühistada teadus ega kummutada akadeemia. Taaveti palve 119. psalmis on ikka veel valitute palve: „Su tunnistused ma olen saanud pärandiks igavesti, sest nad on mu südame rõõm.” (Ps 119:111)
In English