Elas kord üks väga haige kuningas. Ta oli nii tõsiselt haige, et tema sõber prohvet tuli haigevoodi juurde kohutava teatega, et kuningal on aeg teha valmis testament ja seada oma majapidamine korda, sest järgmine kuninglikule uksele koputav külaline on surm. Veel enne kui prohvet jõudis lahkuda, pööras heasüdamlik kuningas näo seina poole ja puhkes nutma, nuuksudes Jumalat anudes. Ja Jumal, kes võib olla palju õrnasüdamelisem kui meditsiinilise prognoosi teataja, peatas prohveti enne, kui see jõudis paleest lahkuda. „Mine tagasi ja ütle mu sõbrale, et ma pikendan tema elu 15 aasta võrra.” Ja kinnituseks (sest mõned meditsiinilised suunamuutused nõuavad kogemuslikku tõendit) läks vari päikesekellal 10 pügalat tagasi!
Õnnelikuna nagu presidendilt armu saanud surmamõistetu alustas kuningas Hiskija oma viitteist lisa-aastat rõõmsa innukusega. Ja kahjuks ka väga lühikese mäluga. Sest kui sama palee uksele ilmus Babüloonia saadikute delegatsioon, olles erutatud kuninga imelise paranemise teadetest, oli Hiskija nende tähelepanust nii meelitatud, et lasi käest kuldse võimaluse tunnistada Jumalast, kes oli teda üleloomulikul teel (koguni päikesekella näitu muutes) tervendanud. Selle asemel viis kuningas nad ekskursioonile oma kuninglikku varakambrisse. Ja nii läksid paganlikud saadikud, kes olid tulnud Iisraeli Jumalat tundma õppima, koju hoopis Iisraeli kulla asukoha kaardiga (millest oli kasu mõned aastakümned hiljem, kui nad rüüstasid Jeruusalemma ja röövisid kulla).
Kas paneb imestama? Kui nobedad oleme sina ja mina osutama Jumalale kui oma edu allikale? Kui lõuna ajal võileiva juures või raamatukogus raamatu taga või kodus tagaõues küsib keegi meilt meie edu põhjust, kui lihtne on oma võimekusele „ah, pole erilist” stiilis alandlikkuses vastu vaielda, kui tegelikult on meile just kandikul ulatatud kuldne võimalus osutada oma Jumalale. Ehk ei peaks me hea kuninga Hiskijaga nii karmid olema!
Teel ristile oli Jeesusel õigus. „Paljud on kutsutud, aga vähesed valitud.” Kas sa ei arva, et nii väheste valitute põhjuseks on see, et paljud, keda on kutsutud, on unustanud, et õnnistuste kogu mõte on osutada õnnistuste Andjale? Sellepärast olid Jumalal alguses valitud ja sellepärast on Tal valitud ka lõpus – et suunata maailma pilgud Temale.