Ära karda külvata õnnistusi

Palju aastaid tagasi, sügaval ateismiajal, elas väike tüdruk, kes, nagu kõik temaealised tüdrukud, muretult ringi jooksis ja mängis. Ühel päeval sõitis neile külla vanaema, kes oli jäänud juba nii vanaks ja jõuetuks, et ema otsustas, et nüüdsest jääbki vana naine nende juurde elama. Päevad möödusid päevade järel, kuud kuude järel ja majaelanikud harjusid vaikselt lamava, vaikiva vanakesega. Ka tüdrukuke põikas aeg-ajalt mänguhoos vanaema tuppa. Kuid ühel hommikul, taas lapselast nähes, tõusis vanaema vanadusest jõuetute kätega voodiservale toetudes istuma ja ütles: „Lapsuke, tule minu juurde!”

Võtnud tüdrukukese väikesed käed omakortsulistesse ja kõhetunud kätesse ning vaadates tema säravatesse silmadesse, ütles ta vaikse häälega: „Lapsuke, mina lähen varsti puhkama. Kuid enne seda tahan ma sind õnnistada, et Jumal oleks sinu elus.”

Vanaema tõstis oma käed tüdrukukese pea kohale ja palvetas siira südamega elava Jumala poole, paludes lapselapsele Kõikväelise Isa õnnistusi ja kaitset. Varsti pärast seda vanaema suri.

Möödusid aastad ja tüdrukust sirgus kaunis neiu. Seljataha jäid ka õpingud ning noore neiu ellu saabus armastus. Kuid nii nagu elus pahatihti juhtub, armastus ilma põhimõteteta on kerge kaduma ja ühel päeval seisis naine fakti ees, et temast on saanud üksikema, kelle õlgadel lasub kohustus kasvatada üles purunenud abielust sündinud neli poega. Raskel hetkel tõusis tema mälestustes esile päev, mil surev vanaema oli hoidnud oma värisevaid käsi tema pea kohal ja palunud Taevaisa. Ja nagu uppuja haarab õlekõrrest, haaras naine kinni võimalusest saada abi ja toetust Temalt, kellel jätkub jõudu ja lohutust kõigi jaoks, kes selle järele igatsevad. Ta pöördus kogu südamega ja temast sai aktiivne koguduse liige. Vanaema palve olid taevas kuuldud ja ka vastatud.

Ära karda külvata õnnistusi, see on nagu seeme, mille tärkamist me kohe ei märka. Kuid aja möödudes ja asjaolude saabudes tärkab kuivana tundunud maapinnast väike idu, mis võib kasvada suureks usupuuks. Nii et „õnnistage – sest õnnistamiseks te olete kutsutud –, et ka teie

võiksite pärida õnnistuse” (1Pt 3:9).

Olgu tänane päev sinu elus täidetud sooviga õnnistada inimesi ja pühendada neid Jumalale!

Viktor Nõmmik