ÜKSKI SEISUS EI OLE LIIGA MADAL, ET SEDA EI SAAKS KRISTUSES AUVÄÄRSEKS MUUTA

Avaldatud 13.8.2007, rubriik Päeva sõna

Eks tema ole see puusepp, Maarja poeg ning Jakoobuse ja Joosese ja Juuda ja Siimona vend? Ja eks tema õed ole siin meie juures?” Ja nad said pahaseks ta peale. Mk 6:3.

Kristuse alandlik elu peaks olema õppetunniks kõigile, kes soovivad end teistest esile tõsta. Kuigi Kristuse iseloomul polnud ühtki patuplekki, võttis Ta ometi armulikult vaevaks ühendada meie langenud inimolemuse oma jumaliku olemusega. …

Alanduses alustas Kristus oma vägevat tööd tõsta langenud inimkond üles patu rikutusest, taastada inimene oma jumaliku väe läbi, mille Ta oli ühendanud inimolemusega. Minnes mööda suurlinnadest ja tuntud õpetatuse ja eeldatava tarkuse keskustest, rajas Ta endale kodu tagasihoidlikku, tundmatusse külla Naatsaretti. Suurem osa Tema elust möödus paigas, millest üldiselt arvati, et siit ei tule midagi head. Radadel, millel tuli kõndida vaestel, hüljatutel, kannatajatel ja kurbadel, kõndis Tema siin maa peal, võttes Enda peale kõik hädad, mida tuleb kanda vaevatud inimestel. … Tema perekond ei olnud tuntud ei õpetatuse, rikkuse ega seisuse poolest. Palju aastaid töötas Ta puusepana.

Juudid kiitlesid uhkelt, et Kristus tuleb kuningana, kes võidab vaenlased ja tallab oma vihas jalge alla paganad. Kuid meie Päästja tagasihoidlik, allaheitlik elu, mis pidanuks söövitama Ta rahva südamesse ja veenma neid Tema ülesandes, hoopis pahandas juute ja valmistas neile pettumuse. Me kõik teame, kuidas nad Teda kohtlesid. …

Kristus ei ülistanud inimesi ega teenindanud nende uhkust. Ta alandas Ennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Kui inimlikku uhkust ei alandata ega alistata, kui kangekaelset südant ei pehmendata Kristuse Vaimu läbi, pole Tal võimalik meid oma jumaliku sarnasuse järgi kujundada. Tema, alandlik natsareenlane, võinuks suhtuda maailma uhkusse avaliku põlgusega, sest Ta oli ju taevaste õuede Käskija. Kuid Ta tuli meie maailma alanduses, näitamaks, et taevane universum ei austa rikkust, seisust, võimu ega auväärseid tiitleid, vaid neid, kes käivad Kristuse järel ja muudavad iga kohustusekoha austusväärseks hoopis Kristuse armu väe läbi saadud voorustega.

Ükski inimene ei peaks söandama end ülendada. “Sest nõnda ütleb kõrge ja üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on püha: Ma elan kõrges ja pühas paigas ja rõhutute ning vaimult alandlike juures, et turgutada alandlike vaimu ja elustada rõhutute südameid.” – Kiri 81, 1896.
Jaga Facebookis