Kas Jumal tõesti „kalgistas” vaarao südame, et saaks enam näidata oma väge? See pole see, mida salm ütleb, kui seda tähelepanelikult lugeda. Kuid see ei lase nii-öelda veel Jumalat konksu otsast lahti, sest Vana Testament ei jäta meile mingit kahtlust, et „Issand tegi kõvaks vaarao südame” (2Ms 9:12). See pole ainus koht, sarnaseid ütlusi võime leida: 2Ms 10:1, 20, 27; 11:10; ja 14:8.
Kuid see pole kogu lugu. Piibel kordab, et see oli vaarao, kes ise oma südame kõvaks tegi (vt 2Ms 8:15, 32; 9:34). Kuidas saab olla nii, et Piibel ütleb mõlemat – seda, et Jumal kalgistas vaarao südame ja seda, et vaarao ise muutis oma südame kõvaks? Vastuseks tuleb meil heita pilk sellele, mis 2. Moosese raamatus ikkagi juhtus. Esiteks saatis Jumal Moosese ja Aaroni rääkima vaaraoga, et see iisraellastele vabaduse annaks. Selles osas mitte edu saavutanud, saatis Jumal seeria nuhtlusi, et kuningat üles äratada. Kuid ainus tulemus oli, et vaarao kalgistas pärast igat nuhtlust oma südame. Paulus kirjeldab sellist kalgistumist oma Esimeses kirjas Timoteosele terava irooniaga (1Tm 4:2). Vastavalt tekstidele Rm 1:24, 26, 28 jätab Jumal need, kes Tema vastu võitlevad, nad omaenda tegude tagajärgede kätte. Need tagajärjed on vastuhaku ja patu tulemus. Jumal oleks võinud nii korraldada, et need tagajärjed poleks kunagi aset leidnud. Kuid Ta ei teinud seda. Selles mõttes oli Ta nende eest vastutav. Just selles mõttes Jumal kalgistas vaarao südame. Kalgistatud inimesed on need, kes keelduvad allumast, kui Jumal pakub neile armu. Aga kuna Ta lubab neil jätkata elamist kalgistunud südamega, siis on ka Temal vastutus nende seisundi eest. Kuidas meie vastame, kui Püha Vaim meie südant läbi katsub? Kas muudame oma kaela jäigaks ja paneme vastu või langeme põlvili, alandume ja palume andestust? Vaaroa südame paadutamine polnud iidse ajaloo õppetund. See on minu jaoks täna. Jumal tahab, et ma õpiksin vaaraost ja lisaksin selle õppetunni oma ellu.
In English