Kuidas sulle meeldiks elada maailmas, kus stoppmärk tähendaks üksnes „Me soovime, et sa võtaksid veidi hoogu maha”, kus kiirusepiirangud oleksid rõõmsameelsed soovitused, kus roheline tuli tähendaks „mine” ja kollane „mine kiiremini” ja punane „lenda”? Kuigi me kõik sõidame harvadel juhtudel nii, on tõsi, et keegi ei taha elada maailmas, kus kaitsvad seadused ja õiguslikud standardid on hüljatud.
Ja ometi ükskord oli maailmas niisugune aeg: „Neil päevil … igamees tegi, mis tema enese silmis õige oli.” (Km 21:25) Maailm, mis polegi erinev sellest, mida kirjeldas Fjodor Dostojevski oma raamatus „Vennad Karamazovid”: „Kui jumalat ei ole, on kõik lubatud.” Mis muidugi ei olegi väga erinev maailmast, milles meie tänapäeval elame. „Igamees tegi, mis tema enese silmis õige oli.”
Selle ilmaliku, postmodernse olustiku taustal, kus pole olemas niisugust asja nagu tõde suure algustähega ehk „tõelist tõde”, nagu Francis Schaeffer seda väljendab – kas ei tundu veidi kummaline lugeda valjusti meie tänase teksti psalmi esimest kolme salmi? Lase käia ja loe neid seekord valjusti. See tekitab peaaegu kimbatust, kas pole? Hea meel Issanda Seadusest? No palun väga. Millal keegi meist seda viimati tegi? Kuid pea meeles, et torah, heebreakeelne sõna seaduse kohta, võib tähendada konkreetselt kümmet käsku või laieneda kogu Pühakirjale. Kuigi 1. psalm ei ole jumalik üleskutse legalistidele, kirjeldab see jõuliselt Jumala sõpru, kellel on hea meel süveneda Tema torah’sse ööl ja päeval, kes on avastanud jumalikus Seaduses ja jumalikus Sõnas kaitse kurjuse eest ja tõotuse õitsvaks eduks. Nende igapäevane vaimulik tegevus kinnitab Jean-Paul Sartre’i tähelepanekut: „Ilma piiritu võrdlusaluseta pole piiritletud mõttel tähendust.” Nad on leidnud Jumalas ja Tema Sõnas piiritu võrdlusaluse, mis neid juhib.
Kas pole siis kätte jõudnud aeg, et valitud ei laseks enam legalismi süüdistuse kartusel piirata süvenemist jumaliku torah’ olemusse? „Ärgu keegi alistugu kiusatusele ega andku järele tulises kiindumuses Jumala seadusesse selle peale pandud põlguse tõttu. … Võitluse ajal on eestvõitlejaid kõige enam vaja.” (Review and Herald, 8. juuni 1897) Kui Kristus on sinu piiritu võrdlusalus, miks siis mitte kaitsta Tema seadust seadusetuse ajastul?
In English