Lapsepõlves laulis emake mulle üht laulu, kus olid sõnad: „Kõik tuleb heaks, kui Jeesust armastan...“ Mul oli eesõigus kasvada kristlikus kodus ja õppida tundma juba varasest lapseeast armastavat Jumalat.
Kuna olin sünnist saadik sügava füüsilise puudega, ei olnud ma võimeline tavakoolis käima ja pidin minema 8-aastasena Paide lähedale Eivere lastekodusse, kus oli kool sellistele lastele nagu mina. Mäletan, kui ema mulle seda rääkis, ütlesin: „Ma tahan ikka sinu juures olla!“ Ent ema selgitas, et mul on vaja ka koolitarkust õppida.
Mulle õppimine meeldis ning koolis läks päris hästi, kuigi mul on tugev kõnehäire ja käekiri on ka raskesti loetav –mu kirjalikke töid ei hinnatudki.
Suveks sain koju ja see oli väga hea. Kodus võisin jälle kuulda Jumalast. Siis oli ju usk keelatud. Koolis teati, et olen usklik ja pioneeriks mind ei sunnitud. Aga koolis õpitu on olnud mulle suureks abiks, kuigi seal oli raske ja tegin ise ka mõnegi rumala teo, mis võinuks tegemata olla. Kuid ma usun Jeesuse armastavasse andestusse Tema suure ohvri tõttu ja tänan Jumalat, et Ta mind on väga palju aidanud.
Jumal, hoia meie lapsi koolides. Luba, et nad omandaksid palju tarkust ja kasvaksid rõõmuks Sinule.
Evi Lõhmus
In English