„Õndsad on rahutegijad,” ütles Jeesus, „sest neid hüütakse Jumala lasteks” (Mt 5:9). „Rahu” on Kirjas roomlastele üks oluline sõna. Kirja algustervituses õnnistab Paulus lugejaid armu ja rahuga (Rm 1:7) ning kirja lõpus viitab ta Jumalale kui rahu Jumalale (Rm 16:20). Kuid kõige olulisem rahu puhul Kirjas roomlastele on see, et igaühel, kes võtab Jeesuse ohvri usu kaudu vastu, on rahu Jumalaga (Rm 5:1). Neile on andestatud ja nad on õigeks mõistetud ning nad ei pea enam Jumalat kartma. Võõrandumine on möödas. Nad teavad, et Jumal armastab neid ning see omakorda teeb nad vabaks, et armastada Jumalat „kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega” (Mt 22:37). Piibel teeb selgeks, et kui me armastame Jumalat, siis armastame ka oma ligimest (s. 39). Kui inimene väidab, et ta armastab Jumalat ja on Temaga rahus, kuid ta ei näita välja Jumala armastust rahumeelseis suhetes teiste inimestega – ka nendega, kes temast rassiliselt, etniliselt või teoloogiliselt erinevad –, siis on selle inimesega midagi valesti. Need, kes on kohanud Jeesust, on rahutegijad. Nad annavad edasi rahu, mille nad on Jumalas leidnud. Rahu küsimuse puhul on meil vaid kaks valikut. Me kas oleme rahutegijad või oleme nende hulgas, kes suurendavad võõrandumist nii maailmas kui ka koguduses.
See valikuvõimalus toob meid tänases salmis nimetatud teise punkti juurde. Kristlased peaksid tegelema üksteise ülesehitamisega. Sõna „ülesehitamine” (ingl. k. edification) tuleb ühest tüvest sõnaga „ehitis” (ingl. k. edifice, ehitis, (suur) hoone; uskumuste süsteem). Paulus nimetab kogudust mitmel korral hooneks. Kirjas roomlastele 14:19, 20 ütleb ta, et me võime sellele hoonele, mida nimetatakse koguduseks, kahte asja teha. Esiteks, kui me oleme rahutegijad, siis võtame osa „üksteise ülesehitamisest” ehk koguduse ülesehitamisest. Teiseks, me võime Jumala ehitise maha kiskuda ja rikkuda Jumala teose (Rm 14:20). Paulus muretseb 14. peatükis nende pärast, kes on asetanud toidu- ja muud ebaolulised küsimused oma religiooni keskpunkti ning on saanud koguduse jaoks hävitavaks teguriks. Kahjuks on koguduses ajaloo jooksul olnud liikmeid, kes on olnud kriitilised ja hukkamõistvad kristluse suhtes ebaolulistes küsimustes. Paulus kutsub üles sellised suhtumised lõpetama. Ta tahab, et me oleksime rahutegijad ja ülesehitajad, ja seda ka nendega, kellega me eriarvamusel oleme.
In English