Paulus on jõudnud oma teenistuses kriitilise olukorrani. Tema evangelisatsioon on siiani toimunud Rooma provintsides Galaatias, Aasias, Makedoonias ja Ahhaias (alad, kus on tänapäeval Türgi, Kreeka ja Makedoonia). Ning ta kavandas just oma reisi Hispaaniasse.
Kuid enne Hispaaniasse minekut pidi apostel külastama kahte teist paika. Esimene oli Jeruusalemm, et ta võiks abistada juudi kristlaste seast vaeseid, keda ta oli kogunud variseride kogudustest. Tema teine reis teel Hispaaniasse oleks Rooma külastamine (Rm 15:23–28).
Need kaks tänuväärt reisi olidki põhjuseks kirjutada Kiri roomlastele. Tal oli kirjaga vähemalt kolm eesmärki. Esiteks, ta tahtis, et roomlased palvetaksid tema teenistuse pärast Juuda kristlaste juures Jeruusalemmas ja et ta võiks pääseda Juuda mitteusklike käest (s. 30, 31). Pauluse jaoks polnud Jeruusalemma külastamine väike asi. Mittekristlased suhtusid seal temasse kui hädade põhjustajasse ja paljud kristlased hindasid teda kui liberaalitsejat, kes oli olnud mitteustav nende juudi pärandile. On arusaadav, et paljud kartsid võtta vastu sellise isiku kinki, kuigi näis, et nad nõustusid Pauluse teoloogiliste vaatenurkadega. Seepärast palus apostel roomlaste eestpalveid.
Peale selle palus Paulus veel, et Rooma kogudus saadaks teda Hispaania reisil (s. 24). See abipalve oli teiseks kirja kirjutamise põhjuseks. Ta lootis, et nad toetavad tema reisi julgustamisega, palvetega ja majanduslikult.
Et saada seda abi, tundis Paulus, et ta peab esitama oma apostellikud mandaadid. Tulemusena kirjutas ta kirja, mis rääkis tema vaadetest, mida C. E. B Cranfield kutsub „evangeeliumi sisemiseks loogikaks”.
Evangeeliumi seletades lootis Paulus täita ka kolmanda eesmärgi – pehmendada juudikristlaste ja mittejuutidest kristlaste vahelist hõõrumist, näidates, et hea uudis päästest oli kõikide inimeste jaoks (vt Rm 1:16, 17; 11:32).
Meie andmete kohaselt ei jõudnudki Paulus Hispaaniasse. Kuid tema Kiri roomlastele on mõjutanud kogudust üle 2000 aasta.
In English