KAS SA TAHAD MINU OMA OLLA?

Ma tean, et täna pole kirikupüha, aga kui me olime lapsed, oli meie lemmik meelelahutus anda üksteisele neid väikseid punaseid ja roosasid sõbrapäevakaarte. Minu arust me ei mõelnud üldse tegelikult, mida tähendab see ohutult lühike küsimus, mida kritseldasime kolmanda klassi kirjaoskusega neile õhukestele väljalõigatud südametele. Sellegipoolest jagasime seda koolis kõigile oma sõpradele: „Kas sa tahad minu oma olla?”

Kas pole see kutse valitutele? „Kas sa tahad minu oma olla?” küsib universumi Jumal, kes on nüüd juba tuhandeid aastaid püüdnud meeleheitlikult võita tagasi põgenenud ja vastuhakkaja inimrassi südant. „Kas sa tahad minu oma olla?” Nagu ei piisaks kõigist Jumala lastest, kes on juba taevas Tema laua ümber, nagu ei oleks Ta iial tegelikult, tõeliselt õnnelik ja rahul enne, kuni me vastame „Jah” ning tuleme Tema juurde. „Kas sa tahad minu oma olla?”

Kui ma armusin Karenisse, siis enne, kui ma teda üldse tundma õppisin, oli minu teismelise südame kogu tähelepanu paeluv tegevus tema tähelepanu köitmine. Ma teadsin, et kui suundusin iga päev SMC (Southern „Matrimonial” College) kohvikusse, tuleb ta just ühest oma tunnist ja ma saan temast kõnniteel mööda minna. Ja nii iga päev, ühes neist tobedatest (kuid efektiivsetest) teismelise rituaalidest, langetasin pea, kui teda märkasin, ja teesklesin sügavas mõttes olemist, samal ajal vahtisin ise kõnniteed enda ees ja püüdsin seada oma samme nii, et jookseksin talle praktiliselt peaaegu otsa. Seejärel väike naerupahvak, kiire vabandus, et ma „ei näinud” teda, ja edasi läksin oma teed, tema nägu taas värskelt meeles. Kes teab, missugune on „mehe tee neitsi juurde?” (Õp 30:19)

Kuid kas jumaliku Armastuse teed ei ole ka vahel seletamatud? Selgita palun teistele seda vastupandamatut kirge, mis kihutab Jumala Tema suurelt valgelt troonilt meie pimedasse langenud maailma? Et meile antakse võimalus karjuda täiesti kõrist: „Meil ei ole kuningat, vaid keiser?” Ning see inetu refrään kõrvus kajamas, komberdab see põlatud Jumal oma hukkamispaiga poole. Kui Tema alasti keha välja venitatakse ja Ta selle posti külge naelutatakse, kostab igast haamrilöögist nende naelte pihta küsimus, mida Ta tuli maa peale küsima: „Kas sa tahad minu oma olla?”