John Ortberg räägib loo Downi sündroomiga noormehest nimega Johnny. (John Ortberg „When the Game is Over, It All Goes Back in the Box“ lk 158–160.) Johnny töötas toidupoes. Ühel päeval läks ta koolitusele, mida viis läbi koolitaja nimega Barbara Glanz. Koolitusel osales kolm tuhat supermarketite keti töölist: autojuhid, kassiirid ja kauba väljapanijad.
Barbara kirjeldas, kuidas kokkupuude teise inimesega võib luua mälestusi, õnnistada kellegi elu. Ta rääkis, kui oluline on selliseid hetki otsida. Samal ajal, kui ta rääkis, kinnitas ta, nagu alati, seinale inspireerivate ütlustega pabereid.
Umbes kuu hiljem helistas Barbarale üks kursusel osalenu, 19-aastane ostude pakkija Johnny. Johnny andis uhkelt teada, et tal on Downi sündroom ning siis rääkis oma loo.
„Barbara, mulle meeldis, mida sa rääkisid. Aga ma arvasin, et mina küll meie klientide jaoks midagi erilist teha ei oska. Ma olen ju ainult ostude pakkija.” Siis aga tuli talle mõte: ta otsustas, et igal õhtul peale tööd otsib ta oma järgmiseks vahetuseks ühe päevamõtte – midagi, mis meenutab, kui hea on elada või kui olulised on inimesed või kui palju toredat meid ümbritseb.
Igal õhtul aitas isa tal seda mõtet arvutis kujundada. Johnny printis siis 50 lehte välja. Seejärel lõikas ta välja 300 sedelit.
Johnny võttis selle paberihunniku kassalindi juurde ning pani iga kliendi viimasesse kotti asjade peale ühe sedeli. Siis, hetkeks peatudes, vaatas ta inimesele silma ja ütles: „Ma panin teie kotti ühe toreda ütluse. Ma loodan, et see teeb teie päeva toredaks. Aitäh, et siin käisite.“
Kuu aega hiljem helistas Barbarale poe juhataja. „Te ei usu, mis siin toimub. Ma tegin poes ringi ja jõudsin kassade juurde. Järjekord Johnny kassa juures oli kolm korda pikem kui mujal.”
Juhataja palus müüjatel avada uusi kassasid, aga ükski klient ei liikunud. Nad ütlesid: „Kõik on hästi. Me ootame. Me tahame olla Johnny järjekorras.”
Johnny tegi enamat kui kottide toidukaubaga täitmine. Kes on selle poe kõige tähtsam isik?
Johnny, ostude pakkija.
Meie missioon algab seal, kus me oleme, mitte sealt, kus me arvame, et me peaksime olema.
Mu vend ja õde, kui sul on usk, siis tee see kasulikuks! Siis, võiks öelda, on sellest kasu.
Ivo Käsk
In English