Kallis Sõber! I

Kui ma hommikul silmad avasin, olid Sina juba siin. Nägin seda päikesest, mille Sina olid minu jaoks pilve tagant välja kutsunud. Sina olid hommikul esimene, kes mulle rasvatihaste sädina saatel „Tere!” ütles.

Kui mina veel magasin, olid Sina juba katnud laua (Ps 23:5), Sina, kes Sa oled väärt, et Sind teenitakse, olid juba valmis mind teenima. „Sest kumb on suurem, kas see, kes istub lauas, või see, kes teenib? Eks see, kes istub lauas?” (Lk 22:27)Ent Sina panid mind lauda istuma ja teenisid mind? Kuna Sa teadsid, mis mind sellel päeval ees ootab, tahtsid Sa mind selleks valmistada – Sina igatsesid kosutada mu hinge (Ps 23:3) kõiksugu valitud viljadega, niihästi uute kui vanadega, mida sa mulle olid talletanud (Ül 7:14). Sa nimetasid mind oma sõbraks ja tahtsid anda mulle teada seda, mida Sa oma Isalt olid kuulnud (Jh 15:15). Ükshaaval asetasid Sa minu ette toitvaid palu, mis pidid mind kinnitama tundidel, mis olid ees.

Ustava ja armastava Sõbrana huvitas Sind kuni üksikasjadeni see, mida mina arvan ja mõtlen. Pealegi ei tahtnud Sa mulle midagi peale pressida – sõbrad nii ei tee. Tahtsid juhtida mind teel, mida ma ei tunne (Js 42:16), hoida mind komistamast (Jd 24), jagada tarkust (Jk 1:5) ja teenida mind veel loendamatutes imelistes olukordades. Koos rääkisime ka minu sõpradest, kelle pärast mina mures olin ja Sina lubasid neid teenida minuga koos – just minuga koos, sest ma suudaksin kõik Sinus, kes mind teed tugevaks teenima (Fl 4:13). Meie sõprussuhe aga leiaks seeläbi uue läheduse. Koos otsustasime vastu seista ka meie ühise vaenlase kavalatele rünnakutele.

Peale meie põhjalikku südamlikku vestlust tuli mul asuda igapäevaste toimingute juurde – ikka Sinuga koos – Sa olid seda mulle lubanud (Js 41:10). Ma oleksin Peetruse sarnaselt tahtnud jääda Sinuga sinna „mäele”, kuid Sa ütlesid, et meil on „orus” tähtis töö teha. Ma olin valmis minema, sest mu karikas oli üleni täis (Ps 23:5), mul oli seljas Sinu õiguse soomusrüü, peas Sinu päästekiiver, käes Sinu usu kilp ja jalas Sinu antud evangeeliumi kuulutamise valmiduse kingad (Ef 6:14–17) – Sa teenisid mind jällegi – Sa panid mind riidesse ja ma tean, mida nõudis Sinult nende riiete muretsemine mulle. Nii suurt armastust pole ma kusagil mujal kohanud!

Eha Lobjakas