Niisiis, sulle ei meeldi, kui Jumal teeb selliseid asju? Ja sa tahad Teda taga rääkida? „Kes sina õigupoolest oled?” küsib Paulus. Kas sa siis ei tea, et sina oled savi ja Jumal on voolija? Kas sa ei saa aru, et sina oled kõigest savi ja Jumal on potissepp? Selles illustratsioonis potissepast ja savist tsiteerib Paulus Jesaja 29:16 ja 45:9 – kahte lõiku, kus savi küsitleb potisseppa tema õiguste kohta teha oma tahtmist. Need lõigud on eriti sobivad Pauluse kontekstiga Kirjas roomlastele, kuna need tegelevad Jumala otsustega Iisraeli kui rahva kohta ja Tema vaieldamatu õiguse kohta kohelda seda rahvast nagu Tema paremaks peab. Jumala eesõigus teha inimestega oma äranägemise järgi ja oma tahtmist mööda ongi see probleem, mis apostlil Roomlastele 9. peatükis meeles mõlgub. Jumal on juhtiv ja vastutav, mitte Iisrael või keegi teine. Tema on potissepp ja nemad on savi. Kui Tema otsustab halastada paganatele, siis on see Tema asi. Ja kui ta otsustab nemad lisada oma õnnistuste saajate hulka, siis on see Tema õigus. Ühelgi inimesel mis iganes religioonist või rassist pole autoriteeti Jumala üle. Veel vähem saavad juudid või teised põgeneda vastuhaku tagajärgede eest. Kui nad valivad patutee, saavad nad ka aututeks nõudeks. Inimesed pole automaatselt aulised, kuna nad on sünnilt juudid. Veel vähem pole nad autud, kuna nad on sünnilt paganad. Jumal on suveräänne ning Tema seab reeglid ja tingimused. See ei tähenda, et me ei või kunagi Jumalale küsimusi esitada. Paulus tõstatab neid üle kogu oma kirja. F. F. Bruce märgib, et see on „jumalapõlglik mass, mitte mõistmatuses Jumala järele otsijad, kelle suud [Paulus] nii otsustavalt sulgeb.” Roomlastele 9 pole kunagi olnud kristlastele Piibli kergeim peatükk mõista. Kuid kui me loeme seda arvestades, kellega Paulusel tegu oli ja millised nende vastuväited olid, siis aitab see peatükk meil näha oma Jumala suurepärasust. Me teame, et meie oleme Tema eelistuse ära teeninud, aga kas seda on ka „teised”? Kõigile sellistele küsimustele on Paulusel üks vastus: Jäta kohtumõistmine Jumalale. Nii nagu lõputu distants lahutab potisseppa ja savi, nii on lõputu maa meie ja Looja vahel.