Meie ümber on tohutu laviin uusi ja vanu vaimseid õpetusi, nõuandeid, arvamusi, maailmalõpu kuulutusi, uusi teooriaid meie endi, adventistide keskelt. Miski pole enam must-valge. „Kes jääb siis veel püsima?”
Sotsiaalsete olenditena peaks ju meil igaühel olema mingi arvamus enda ümber toimuvast. Või kas peab? Kas oleme piisavalt teadlikud omama igas asjas arvamust ja vahet tegema õigel ja valel? Kuidas leida selles peadpööritavas virvarris õiged juhised, et mitte saatuslikku viga teha? Iga lapski teab, et kui me kas ise keerutame või liigub meie ümbrus, hakkab meil tavaliselt pea ringi käima. Ehk oleks lihtne lahendus sellistes segadusse ajavates olukordades seisma jääda, silmad sulgeda, tunnistada oma rumalust ja võimetust teha õigeid valikuid ning usaldada end ainsa Jumala hoole alla. Seda me ju ikka teame, et meil on võimas armastav ja eksijale armulik Taevane Isa.
Mu põlv veel homseks terveks ei saa. Enam ma kangi ei tõsta, see on 90% kindel. Aga mis tähtsust on veel minu kogetud põlvevigastusel, sellest saan kindlasti ka kunagi teada.
Tervist ja tarkust ülevalt nii sulle kui mulle ja olge hoitud!
Marika Noorkõiv
In English