Ülejäänute koguduse tööd kujutatakse Ilmutusraamatus kolme inglina, kes hüüavad valju häälega (Ilmutuse 14:6, 9), üsna samamoodi nagu vanaaja prohvetitel kästi „hüüda täiest kõrist“, kui nad osutasid Jumala isemeelse rahva eksimustele. Töö on pakiline: viimane hoiatus peab jõudma planeedini enne, kui Jeesus tuleb.
Langenud inglid ei ole eriti rahul, kui nende valed maailma ees paljastatakse, seega teevad nad lisapingutusi hoidmaks inimesi metsalise järel käimas (vt Ilmutuse 13:3) ja Paabeli veinist liiga joobnud, et mõista, kui ohtlik on eksituse lõks, mis on nende jaoks valmis seatud. Kui tõde tuleb välja, on nende vastuhakk läbi.
Meie südame ja mõistuse viimane lahinguväli on selgelt kiriku ja riigi teema – metsalise religioosne võim tuleneb suures osas võimest tuua mängu riiklik sundus. Seitsmenda päeva adventistid peaksid jälgima uudiseid teise nurga alt kui ülejäänud maailm ning pöörama hoolikat tähelepanu arengutele, mis ähvardavad kahjustada meie võimet olla see vali hääl, mida Jumal on kavandanud. Jumala rahva jaoks ei ole kõige olulisemad uudised populaarsed päevateemad; meid on hoiatatud, et Kristuse rahulolematu peavaenlane teeb kõik, mis tema võimuses, et vaigistada meie hääl ja takistada Jumala tõe levikut.
Kui vaatleme võimukoridoridest tulevaid seadusi, peame mööda vaatama sotsiaalsetest ja majanduslikest tagamõtetest, ükskõik kui näiliselt olulistest, ning kaaluma usuvabaduse küsimust. Meil peab olema usk, et Jumalal on inimesed ootamatutes kohtades, et hoida meie hääl vali. „Vaenlane õhutab oma sulaseid astuma samme, mis takistaksid Jumala riigi tööd,“ selgitab Ellen White, „kuid pühad inglid mõjutavad riigimehi, kes kardavad Issandat, võitlema selliste plaanide vastu. Nii hoiavad vähesed inimesed vaos kurjuse võimast voolu. Tõe vaenlaste vastutööd takistatakse selleks, et kolmanda ingli kuulutus saaks teostada oma töö.“24
Andku Jumal meile vaimulikku silmanägemist näha maailma probleeme taeva perspektiivist ja julgust töötada, niikaua kui on päev.