Pauluse teenistuse süda

Apostel Pauluse elu eesmärgiks oli teenistus – teenida teisi.

Kui ta kavandas oma reisi Rooma, ei läinud ta sinna kui turist, kes läheb vaatama Appia Teed, Foorumit, Kolosseumi või teisi kuulsaid paiku.

Ei, tema peamine eesmärk oli olla õnnistuseks Rooma kristlastele. Nagu ta ütles, ta tahtis neile edasi anda mõningaid vaimulikke ande.

Teiste teenimine oli apostli kogemuste võtmenoodiks. Näeme tema isekusetut andmist elavalt 2. Korintose kirjas, kus ta kirjutab: “Aga ma teen meeleldi kulu ja kulutan iseennast teie hingede eest, kuigi mind, kes ma teid väga armastan, pisut armastatakse.” (2Ko 12, 15).

Ehk kõige kaunimini tuleb välja Pauluse armastava vaimu õrnus 1. kirjas tessalooniklastele. “Vaid me oleme saanud leebeiks teie seas, nagu imetaja ema, kes hellitab oma lapsi; nõnda meie, teid ihaldades, olime valmis teile andma mitte ainult Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinged, sest te olite meile armsaks saanud. Te mäletate ju, vennad, meie tööd ja vaeva: ööd ja päevad me tegime tööd selleks, et mitte kedagi teie seast koormata, ja kuulutasime teie seas Jumala evangeeliumi.” (1Te 2, 7-9).

Sama armastava teenimise vaim esineb kirjas roomlastele, kellele Paulus omistab mõningaid vaimulikke andeid. Väljend vaimulik and tähendab mingit erilist väljapaistvat annet nagu näiteks prohvetlus või lahkus, mida ta hiljem mainib Rooma 12, 6-8, kuid kiri kasutab samuti ka vaimuande väljendit teises mõttes. Rooma 5, 15 räägib Paulus näiteks õigusest usu läbi kui annist. Tuleb välja, et ta kasutab seda fraasi nende asjade kohta, mis ehitavad üles vaimulikku elu.

See on Pauluse elu eesmärk – ta soovib ehitada üles inimesi Kristuses. Ta mitte ainult ei tahtnud seda teha roomlaste jaoks, vaid ka minu jaoks.

Loomulikult kohtus ta roomlastega isiklikult. Hea uudis on see, et apostel kohtub tänapäeval ka meiega – mitte isiklikult, aga läbi oma kirja lehekülgede.

Aitäh, Paulus, sinu teenistuse eest minu heaks. Aita mul seda õnnistust edasi anda.