Apostel Pauluse elu eesmärgiks oli teenimine – teiste teenimine.
Kui ta kavandas oma reisi Rooma, ei läinud ta sinna kui turist, kes läheb vaatama Appiuse teed, Rooma Foorumit, Colosseumi või teisi kuulsaid paiku. Ei, tema peamine eesmärk oli olla õnnistuseks Rooma kristlastele. Nagu ta ütles, tahtis ta neile edasi anda mõningaid vaimulikke ande.
Teiste teenimine oli apostli kogemuste võtmenoodiks. Näeme tema isetut andmist elavalt 2. Kirjas korintlastele, kus ta kirjutab: „Aga ma teen meeleldi kulu ja kulutan iseennast teie hingede heaks. Kui mina teid rohkem armastan, kas siis mind tuleb armastada vähem?” (2Kr 12:15).
Ehk kõige kaunimini tuleb välja Pauluse armastava vaimu õrnus 1. Kirjas tessalooniklastele: „vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma lapsi; nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te olite saanud meile armsaks. Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime teile Jumala evangeeliumi” (1Ts 2:7–9).
Sama armastava teenimise vaim esineb Kirjas roomlastele, kellele Paulus omistab mõningaid vaimulikke andeid. Väljend vaimulik and tähendab mingit erilist väljapaistvat annet, nagu näiteks prohvetlus või lahkus, mida ta hiljem mainib Roomlastele 12:6–8, kuid kiri kasutab vaimuandide mõistet samuti ka teises mõttes. Roomlastele 5:15 räägib Paulus näiteks õigusest usu läbi kui annist. Tuleb välja, et ta kasutab seda fraasi nende asjade kohta, mis ehitavad üles vaimulikku elu.
See on Pauluse elu eesmärk – ta soovib ehitada üles inimesi Kristuses. Ta soovis seda mitte ainult roomlaste jaoks, vaid ka minu jaoks.
Loomulikult kohtus ta roomlastega isiklikult. Hea uudis on see, et apostel kohtub tänapäeval ka meiega – mitte isiklikult, aga läbi oma kirja lehekülgede.
Aitäh, Jeesus, Sinu teenistuse eest minu heaks. Aita mul seda õnnistust edasi anda.
In English