Arm

Jumala tahe oli loomisel Aadama südamesse kirjutatud. Kui Aadama järglased järk-järgult oma südame paadutasid, tekkis vajadus Jumala tahe, Tema käsk kõrvalt sisse tuua ja Jumal kirjutas selle kivilaudadele, muutes selle niiviisi kõigile nähtavaks ning välistades olukorra, kus inimesed teadmatuse taha varjudes Jumala tahet rikkusid. Kui käsku ei ole, siis ei ole võimalik seda ka rikkuda. Mida rohkem me Jumala tahet teada saame, seda selgemalt näeme oma üleastumisi ja seda enam vajame armu. Kui armu suuruse tunnetus patutunnetuse kasvamisel ei kasva, oleme masenduses ja kardame hukka minemist.

Tänast teksti ingliskeelsest KJV piiblitõlkest lugedes saame selgema arusaamise sellest, et arm on alati suurem kui patt, et arm on patust üle. Selles tõlkes öeldakse, et seal, „kus patt on muutunud külluslikuks, seal on arm veel palju enam külluslik“. Arm saavutab ülevõimu patu üle, ületab selle.

Jerry Bridges on kirjutanud: „Sinu halvimad päevad pole kunagi nii halvad, et Jumala arm sinna ei ulataks. Sinu parimad päevad pole kunagi nii head, et vajadus Jumala armu järele kaoks.“

Armust on räägitud kui teenimatust soosingust. Arm on see, kui meie suhtes käitutakse paremini, kui me väärt oleme. Armu me palume ja õigust me nõuame. Õigust või õiglust nõuame siis, kui meiega on meie meelest käitutud halvemini, kui me väärt oleme.

Enne oma patuga ja Jumala armuga tuttavaks saamist olin ma suur õiguse ja õigluse nõudja. Mida enam ma oma patususest aru sain, seda vähemaks jäi õigusenõudmist. Kui Jumala Sõna ütleb, et patu palk on surm ja kõik on pattu teinud, siis on meil õigus ainult surma nõuda. Kõik muu on arm. Ja see arm on ülirohke. Ja seda pakutakse tänu Jeesuse ohvrisurmale, millega Jumal täitis õiguse nõude, mille kohaselt mina kui patune pean surema.

Aitäh, Jumal, et mina võin täna kogeda Sinu ülirohket armu ja et minu õiguse asemel, mida pole olemas, riietad Sina mind oma Poja õigusega!

Eha Lobjakas