Paulus lõpetas kohtumõistmise teema, kuid mitte mõtte, et juudid vajavad suuremat õigust kui lihtsalt Seaduse omamine ja pärand. Tegelikult ta 17. salmis isegi suurendab survet. Ta teeb nii kahe järgneva peatüki jooksul kahe liinina: esiteks juutide suhe Seadusega (Rm 2:17–24) ja teiseks ümberlõikamise väärtus (s. 25–29).
Ta alustab esimese teemaga 17. salmis, viidates juutide kalduvusele uhkeldada oma suhte üle Jumalaga ja loota Seadusele. Seejärel laidab ta 18.–21. salmis nende üleolevat suhtumist Seadusega seotusse. Kui nad on nii tarkust täis ja head õpetajad, küsib ta nende käest, siis miks on nad ise nii saamatud? Või kui panna see tema enda sõnadesse, „kuidas sa nüüd teisi õpetades iseennast ei õpeta?” (s. 21).
See on suurepärane küsimus. Ja Paulus arutleb sel teemal ülejäänud salmides 21–23.
Kuid enne nende salmide juurde liikumist peaksime üle vaatama, mida ta juba öelnud on. Miks on see nii, et uskliku inimesena vaatan teistele üleolevalt? Või miks on nii, et mu abikaasa ei tee kunagi asju õigesti (st nii, nagu mina teen)?
Need on tähtsad küsimused. Jeesus puudutas neid oma Mäejutluses. „Miks sa näed pindu oma venna silmas,” küsis Ta oma aja „headelt” inimestelt, „palki iseenese silmas aga ei märka? … tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed pindu oma venna silmast välja tõmmata!” (Mt 7:3–5).
Sellised „head” inimesed on ka praegu meiega. Ellen White kirjutab nendest, kui ta märgib, et „see on Saatana soov ja igatsus tuua meie keskele neid, kes lähevad suurte äärmusteni – inimesed kitsa vaimuga, kes on kriitilised ja teravad ning kes hoiavad tugevalt kinni sellest, mis on nende arvates tõde. Nad on nõudlikud ja tahavad, et tehtaks karme tegusid ja mindaks enesealanduse suurtesse sügavustesse, kuid samas jätavad nad tähelepanuta kohtu ja armu ja Jumala armastuse.” (MM 269).
Aita mul, Issand, täna õppida täielikult Sinult enne, kui lähen teisi õpetama. Aita mul olla vaimulikus elus mõõdukas.
In English