„Lepitamine” on tähtis sõna. Sellega liigub Paulus kohtu keelest üle seaduse keelele (õigeksmõistmine Rm 3:24) ja turuplatsi keelest (lunastus, salmis 25) kolmanda lunastuse metafoori, lepitamise juurde, mis pärineb ohvrisüsteemi keelest.
Lepituse peamine tähendus on „vihast ära pööramine”. Kreeka maailmas, millest pärineb ka Uus Testament, oli lepitus jumalate, deemonite ja surnute äraostmise vahendiks, kuna sellega püüti teenida nende poolehoidu ja õnnistusi. Kuna jumalad olid „vihased”, tuli nad maha rahustada. Me näeme sellist lepitust Vanas Testamendis. „Kui Moabi kuningas nägi, et taplus käis temal üle jõu /../ Siis ta võttis oma esmasündinud poja, kes pidi saama tema asemel kuningaks, ja ohverdas selle põletusohvriks müüri peal” (2Kn 3:26, 27). Nii lootis ta võita oma jumala poolehoidu. Me ei peaks Pauluse paganliku sõnavaliku pärast segadusse sattuma, sest Piiblis on selgelt kirjas, et Kristus ei valanud oma verd Jumala viha vaigistamiseks. Vastupidi, vastavalt salmile Rm 3:25 on Jumal seadnud lepitusohvri. „Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest” (1Jh 4:10).
Rist ei näita Jumala muutunud suhtumist patustesse, see on Tema ülima armastuse väljendus. Me loeme raamatust „Tee Kristuse juurde”, et „Isa armastab meid, aga mitte suure lunahinna tõttu, vastupidi, ta valmistas lepituse sellepärast, et Ta meid armastab” (lk 10).
Piibel ei kasuta sõna „lepitusvahend/lepitusohver” nii nagu paganlik maailm. Vastupidi. „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu” (Jh 3:16).
Jumal on võtnud pattu tõsiselt. Ta ei saanud kõrvalt vaadata selle hävitavat mõju oma armastatud inimestele. Jumal suunas oma viha patu vastu. Paulus õpetab Kirjas roomlastele 3. peatükis, et Kristuse surm eemaldab hukkamõistu neilt, kes Temasse usuvad.
Hea uudis tänaseks on see, et Jumal suri meie asemel, ka isiklikult minu eest. Rõõmusõnum on see, et Jumal mõistab Kristuse läbi õigeks, vabastab ja lunastab. Jumal päästab need, kes ise ei suuda ennast lunastada. Need oleme sina ja mina.