Oli eelmise sajandi algupoolel üks mereväe ohvitser, kes oli alati unistanud lahingulaeva kapteniks olemisest. Lõpuks ta unistus täitus ning tema käsutusse anti kogu sõjalaevastiku uusim ja uhkeim laev. Ühel tormisel ööl oli tema kord vahis olla ning nõnda seal sillal seistes nägi ta äkki üht imelikku valgust suurel kiirusel laevale lähenemas. Kohemaid käskis ta signalistil sähvida välja hoiatuse: „Muutke oma kurssi kümme kraadi lõunasse!” Ei möödunud kaht hetkegi, kui kostis vastus: „Muutke oma kurssi kümme kraadi põhja!” Olles kindlalt otsustanud, et see laev ei anna teed ühelegi teisele laevale, nähvas kapten signalistile edastamiseks korralduse: „Muutke oma kurssi kümme kraadi – ma olen KAPTEN!” Saabus vastus: „Muutke oma kurssi kümme kraadi – mina olen kolmanda klassi meremees Jones.” Nüüd juba maruvihasena haaras kapten ise signaallambi ning välgatas sõnumi: „Muutke kurssi, ma olen lahingulaev!” Tagasi tuli vastus: „Muutke kurssi, ma olen majakas!”
Enesekindel inimene mõtleb, et ta võtab sirge kursi ja liigub takistamatult punktist A punkti B.
Jaakobus alustab hüüatusega: „Kuulge nüüd teie, kes ütlete: „Täna või homme läheme sellesse või teise linna ja veedame seal ühe aasta ning kaupleme JA SAAME KASU!”
Kes need teie siis sellised on? Mida me neist teame?
Nad teevad plaane. Nad on ettevõtlikud. Nad eeldavad, et nende tegevusel on tulemus. Igati tublid inimesed! Tahavad teha parimat ning ootavad parimaid tulemusi.
Aga mis siis halvasti on?
No Jaakobus kohe räägib.
Kes oskab teha head, aga ei tee, sellele on see patt.
Ivo Käsk
In English