Vajadus üksmeele järele

Meie suur vajadus on üksmeel. Ükski hing ei tohi välja jääda. Issand kutsub meid üles olema üks kooskõlas Piibli tõega. Seda tuleb pidevalt korrata nii kodus kui ka koguduses. ...

Kristus ütles: „[Ma] teen nõnda, nagu Isa mind on käskinud“ (Jh 14:31). Ta tuli meie maailma ülesandega Isalt. Ta tuli, et olla sillaks kuristiku kohal, mille patt oli Jumala ja inimese vahele teinud. Tuli hoolitseda lepituse eest, inimese ühendamise eest jumaliku loomusega. Kristus pühitseb kõiki, kes Temasse usuvad. Kristuse annis meie maailmale andis Jumal igaühele väe võita kurjus. „Sel viisil on meile kingitud kõige kallimad ja suuremad tõotused, et te nende kaudu võiksite põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu, ja saada jumaliku loomuse osali-seks“ (2Pt 1:4).

Suur ärataganemine sai algselt alguse sellest, et eitati Jumala armastust, mis on nii selgesti Sõnas ilmutatud. Seejärel hoolitseti selle eest, et langenud inimesel oleks Jumala armastusest võimas ilmutus ning tal oleks võimalus taas Issandale ustav olla. „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu“ (Jh 3:16). „[Ma] annan oma elu lammaste eest“ (Jh 10:15). „Leib, mille mina annan, on minu liha; ma an-nan selle maailma elu eest“ (Jh 6:51). Siin on ilmutatud võimas vägi, mis suudab täielikult päästa. Jumal on valgus ja armastus.

Pärast sõda taevastes õuedes visati Saatan ja tema järelkäijad välja. Inimolevustena oleme selle langenud vastase kavalate riu-gaste ja kiusatuste objektid. Kui Kristuse vägi meid ei hoia, siis juhivad meid kindlasti teelt kõrvale Saatana eksitused, millega maailm on üle ujutatud. Meie julgeolek on toetuda mitte inimese jõule, lihalikule käsivarrele, vaid jumalikule käsivarrele. Saatan ei saa petta neid, kes saavad osa jumalikust loomusest.

Kõiki katsutakse läbi. End kristlaseks nimetavaid inimesi pan-nakse usaldust nõudvatele kohtadele Jumala karja eest hoolitse-ma. ... Me oleme Jumala omand. Me peame vaatama Jeesuses Kristuses eeskujule, milliseks tuleb meil saada. Iga hinge tuleb õpetada vaatama mitte oma kaasinimestele, vaid Kristusele. Tema on meie usu Alustaja ja Täidesaatja. – Kiri nr 172, 15. mai 1907, P. T. Maganile, ühele Madisoni kolledži ja selle juurde kuuluvate asutuste rajajaist.