ÄRA KARDA

Avaldatud 15.9.2009, rubriik Päeva sõna

Ära karda seda, mida sul tuleb kannatada. Ilm 2:10

Pöördelise tähtsusega ajad on otse meie ees. Inimesed seisavad silmitsi surmaga Jumala kummardamise päeva pärast. Mõnikord me mõtleme, kuidas see üldse juhtuda võiks. Kas sa usud, et suudad minna pigem surma kui olla ebalojaalne Jumalale? Kas sul on usk, mis suudab kannatada valu, nälga ja tagakiusamist?

Mõnikord poisid ja tüdrukud, kuid isegi vanemad inimesed ei saa öösiti magada sellepärast, et nad on kuulnud liiga palju veriseid üksikasju selle kohta, milline saab olema viletsusaeg. Kuid ära unusta Laulu 91. Ära unusta, et Hus ja Hieronymus laulsid, kui nad surid märtrisurma. Oled sa kunagi põletanud oma sõrme vastu kuuma ahju? Kas sa laulsid? Tõenäoliselt mitte! Ilmselgelt olid märtrid toetatud jõu poolt väljaspool neid endid, et nad suutsid teha seda, mida nad tegid. Märtri julgust ei anta aga enne, kui selleks on vajadus. Pole mõtet murda pead selle üle, kas sul on piisavalt julgust praegu, et surra märtrisurma. Sul ei ole. Seda ei saadeta enne, kui selleks on vajadus.

Need, kellel on Jumala pitser ning kes on lojaalsed Talle ja Tema kummardamise päevale, ei saa osta ega müüa. Kuid Jumal on tõotanud meid varustada leiva ja veega. „Ma olin noor ja olen vanaks saanud; aga ma pole näinud õiget hüljatuna ega tema lapsi leiba kerjavat.” (Ps 37:25). Neil, kes jäävad ustavaks Jumalale, ripub surmanuhtlus pea kohal, kuid Jeesuse sõnad julgustavad igat Tema last: „Ole ustav surmani, ja ma annan sulle elupärja.” (Ilm 2:10).

Teisest küljest: need, kes võtavad vastu metsalise märgid, saavad ka seitsme viimase nuhtluse osaliseks. Nad lõpetavad viimaks tulejärves, ilma lootuseta ülestõusmisele tulevikus.

Jumal on suuteline ülal hoidma neid, kes on lojaalsed Temale. Mõnikord me oleme korranud Tema Sõna tõotusi kui lihtsalt rutiini. Kuid see pole enam rutiin, kui sa seisad silm-silma vastu selle maailma ajaloo lõpustseenidega. „Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib, see ütleb Issandale: ‚Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!’ Sest tema kisub su välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest.” (Ps 91:1-3). Pane tähele, et siin räägitakse nuhtlustest. „Ei taba õnnetus sind, ega lähene häda su telgile.” (salm 10). Tõotused on kindlad – sa ei saa kaotada, kui sa oled Jumala poolel.
Jaga Facebookis